Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik kirjutab, et kiire palgakasvu taga on eelkõige tööjõupuudus. Palgataset on kergitanud aga ka miinimumpalga jõuline kasv ja poliitilised kokkulepped õpetajate ja meditsiinitöötajate palkade osas. Tugev tarbimine võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma palgakulusid suurendada. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud kergitasid palgakasvu täiendavalt 0,4 protsendipunkti võrra.
Kiire palgakasv toetas majapidamiste tarbimist ja säästmist. Jaemüük suurenes eelmisel aastal 6%. Kõige rohkem kasvas mootorsõidukite ja mitmesuguste tööstuskaupade müük. Kodumajapidamiste hoiused suurenesid aastaga ligi 8%.
Keskmine brutokuupalk tõusis kõigil tegevusaladel. Nii hõive kui keskmine palk kasvasid eelmisel aastal kiiresti kinnisvaras ning info ja side valdkonnas. Selle taga olid ilmselt aktiivne kinnisvaraturg ja head majandustulemused infotehnoloogia valdkonnas. Palgakasv oli keskmisest kiirem ka põllumajanduses, majutuses, toitlustuses, tervishoius ja hariduses, kus hõive aga muutus vähe või hoopis vähenes. Kõige tagasihoidlikumalt tõusid palgad mäetööstuses, mida mõjutas eelmise aasta alguse madal energia hind.
Pikemas perspektiivis on liigkiire palgakasv majandusele ohtlik, kuna vähendab ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida või koguda puhvreid kehvemateks aegadeks. Liigkiire palgatõus survestab kõige rohkem ilmselt välismaisele konkurentsile otseselt avatud tööstusettevõtteid. Konjunktuuriinstituudi igakuine küsitlus näitab, et hetkel tunnevad tööstusettevõtted ennast varasemast kindlamalt ja hindavad oma konkurentsivõimet välisturgudel paremaks kui viimasel kahel-kolmel aastal. Kuna ettevõtete käive peaks nii tellimuste arvu kui hindade tõusu tõttu sel aastal suurenema, ettevõtete kasumlikkus 2017. aastal ilmselt paraneb.
Swedbanki prognoosi järgi ulatub keskmise brutopalga kasv sel aastal 5%ni. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv peaks sel aastal oluliselt aeglustuma, kuna palga kasv mõnevõrra aeglustub ja hinnad tõusevad. Meie prognoosi järgi suureneb hindade muutusega korrigeeritud netopalk sel aastal vaid 2%, eelmise aasta 7%ga võrreldes. Tarbimise kasv aeglustub aga vähem kui palgatöötajate ostujõu kasv, seda tänu sotsiaaltoetuste tõusule.
