"Töövõimereformi tõttu jätkub järgmisel aastal tööpuuduse määra tõus. 2016. aasta teisel poolel lisanduvad töötukassa klientide hulka peamiselt hiljuti töövõime kaotanud inimesed. Alates 2017. aastast hakkab töötukassa hindama ja tööturule suundumist toetama ka teisi püsiva töövõimetusega inimesi," märkis Elmik.
Ökonomist tõi välja, et tööturult eemal olevate inimeste arv vähenes kolmandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 10 000 inimese võrra, mille taga olid pensioniea tõus ja töövõimereform.
Ta märkis, et oktoobri lõpus otsis töötukassa andmetel nende toel tööd umbes 5000 vähenenud töövõimega inimest. Ka õpingute tõttu tööturult eemal olevate inimeste arv alanes.
Seega peaks järgmisel aastal hõivatute arv olema veidi väiksem kui sel aastal. Tööealine elanikkond väheneb ja tööjõukulude kiire kasv sunnib tööprotsesside efektiivsust tõstma.
"Samal ajal peaks ehitussektori hõive järgmisel aastal riigipoolsete tellimuste toel kasvama. Energeetikasektori väljavaade on ka mõnevõrra positiivsem tänu nafta hinna järk-järgulisele tõusule," lisas Elmik.
Töötuse määr oli 2016. aasta kolmandas kvartalis 7,5% ja tööhõive määr 66,5%; tööjõus osalemise määr kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes ühe protsendipunkti ja tööealiste mitteaktiivsete arv on kahanemas.
Töötuse määr tõusis 2015. aasta sama kvartaliga võrreldes 2,3 protsendipunkti ja tänavu teise kvartaliga võrreldes protsendipunkti võrra. Töötute hinnanguline arv oli tänavu kolmandas kvartalis 53 000, kellest ligi pooled on olnud töötud alla kuue kuu. Töötute arvu kasv tuleneb peamiselt mitteaktiivsete arvu vähenemisest, milles võib olulist rolli mängida 2016. aastal alanud töövõimereform, teatas statistikaamet.
