Sotsiaaministeeriumi koostatud töövaldkonna arengu uuringust aastatel 2010–2011 selgub, et võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eestis tunduvalt väiksem tähtajalise ja osalise tööajaga töötajate osatähtsus palgatöötajate hulgas.
Kui osalise tööajaga töötajate keskmine arv moodustas EL-is mullu tööga hõivatutest 19,4%, siis Eestis oli vastav näitaja 10,6%. Sotsiaalministeeriumi tööpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütiku Liina Malgi sõnul hakkas kriisiajal osalise tööajaga töötajate osakaal küll tõusma, kuid võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on see Eestis endiselt vähe levinud.
Lätis ja Leedus oli osaajaga töötajaid vastavalt 9,2% ja 8,6% ning Soomes 14,9%. Enim ehk 49,1% oli osalise tööajaga töötajaid Hollandis.
Suurem on osalise tööajaga töötajate osatähtsus naiste, noorte ja vanemaealiste töötajate hulgas ja selle põhjuseks on tihtipeale soov ühildada töö-, pere- ja eraelu, märkis Malk.
Tähtajalise lepinguga töötajate osakaal on viimase nelja aasta jooksul küll aasta-aastalt veidi kasvanud. Malgi sõnul on selle põhjuseks osalt majanduskriis ja teisalt uue töölepinguseaduse jõustumine 2009. aastal, millega suurenesid kokkuleppevõimalused tähtajaliste töösuhete loomisel. Kuid endiselt on Eesti keskmine näitaja 4,5% palgatöötajatest
Ka Lätis ja Leedus on tähtajaline töösuhe võrreldes Euroopa keskmisega vähe levinud, seal on tähtajaliste palgatöötajate osakaal vastavalt 6,5%i ja 2,8%. Soomes aga on tähtajalisi palgatöötajaid 15,6%. EL-is tervikuna on see näitaja aga 14,1%.
Kuigi töötuse määr on Eestis vähenenud on töötus endiselt suur niinimetatud riskirühmades ehk noorte, vanemaealiste ja mitte-eestlaste puhul, selgub uuringust. Lisaks kuuluvad riskirühma pikaajalised töötud.
Eestile on iseloomulik nii vanemaealiste ehk 55–64-aastaste kõrge tööhõive kui kõrge töötus. "Ühelt poolt on see tingitud sellest, et vanemaealised lahkuvad tööturult Euroopa keskmisest hiljem ja teisalt jäävad nad peale töö kaotamist tööturul aktiivseks," selgitas Malk. Kui EL-is keskmiselt töötab või otsib tööd 50,9% vanemaealistest, siis Eestis on see arv 64,7%. Vanemaealiste töötus oli Eestis mullu 11,6%.
Noorte töötuse määr kasvas mullu EL-is 21,3%-ni. Eestis vähenes noorte töötus aastaga kolmandiku võrra ja Eesti langes EL-is sellega 27 riigi arvestuses 15 kohale, on noorte töötus Eestis endiselt kõrgem EL-i keskmisest, ulatudes 22,3%-ni. Samas 60% noortest olid mullu tööturul mitteaktiivsed.
Mitte-eestlaste töötus on läbi aastate olnud kõrgem kui eestlaste töötus. Kui mullu oli eestlaste töötuse määr 9,5%, siis mitte-eestlaste puhul oli see 14,8%. Oluline erinevus eestlaste ja mitte-eestlaste seas on aga heitunute arvus. Kuigi töötus on mitte-eestlaste seas suuremaks probleemiks, loobuvad nad tööotsingutest harvemini kui eestlased. 2011. aastal on eestlaste seas heitunuid 3000 võrra rohkem kui mitte-eestlaste seas.
