Viimaste aastate statistika näitab tervishoiutöötajate arv pidevat vähenemist Eestis, samas kui arstide ambulatoorsete vastuvõttude arv on veidi tõusnud.
Statistikaameti aastaraamatu andmetel oli 2011. aasta lõpus Eestis 15 980 tervishoiutöötajat. Võrreldes 2007. aastaga, kui Eestis oli tervishoiutöötajaid 17 764, on nende arv vähenenud üle 11 protsendi.
Olulisel määral on vähenenud õendustöötajate ja teiste meditsiinikooli lõpetanute arv, neid oli 2011. aastal 122 võrra vähem kui 2010. aastal. Hambaarste oli 19 võrra vähem ja perearste kolme võrra rohkem kui aasta varem.
2011. aastal suurenes mõningal määral arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv, mida oli keskmiselt 6,2 inimese kohta, sealhulgas perearsti vastuvõtte 3,2 inimese kohta. 2010. aastal olid vastavad näitajad 6 ja 3. Samal ajal on järjest vähenenud arsti koduvisiitide arv. 2011. aastal oli neid 75 954, mida on varasema aastaga võrreldes ligi 3000 võrra vähem.
Haiglas viibiti 2011. aastal 241 980 korral, kokku 1,9 miljonit päeva. Üks statsionaarne haiglavoodi oli kasutusel keskmiselt 263 päeva ja selles raviti 34 haiget. Keskmine ravi kestus oli 7,8 päeva.
Muutus ka haiglate arv. 2011. aasta lõpus oli Eestis 58 statsionaarset arstiabi osutavat haiglat 7165 voodikohaga, sealhulgas 19 erahaiglat 761 voodikohaga. Aasta varem oli haiglaid ühe võrra rohkem.
Haiglate arvu poolest 100 000 elaniku kohta oli Eesti 2010. aastal 4,4 haiglaga üsna Euroopa Liidu (EL) eesotsas. EL-is keskmiselt oli 2,7 haiglat 100 000 elaniku kohta.
Ka taastusravikeskuste hulk on vähenenud. Kui 2011. aastal oli neid Eestis 14, siis 2012. aastal 12. Seetõttu on ka neis majutatute ja voodipäevade arv kahanenud. Suurenenud on aga taastusravikeskustes käivate välismaalaste hulk, nende osatähtsus on 58 protsenti. Ka on kasvanud nende majutatute arv, kes viibivad taastusravikeskustes ilma ravi eesmärgita.
Viimastel aastatel on järjekindlalt suurenenud veredoonorite arv. 2011. aastal oli 35 803 doonorit, kes käisid aasta jooksul verd andmas keskmiselt 1,6 korda.
