Eelnõu puudutab Eestis töötamise eesmärgil viisaga või viisavabalt töötavaid välismaalasi, kes on pärit kolmandatest riikidest. Juhul kui neil lõpeb lühiajalise töötamise luba või kui nad jäävad muul põhjusel töötuks, tuleb neil esimesel võimalusel koduriiki naasta,“ ütles siseminister Mart Helme.
Tema sõnul võib Politsei- ja Piirivalveamet tunnistada sellisel juhul välismaalase viisa või viisavaba viibimisaja kehtetuks ning teha välismaalasele ka ettekirjutuse Eestist lahkumiseks.
Neil välismaalastel, kes jäävad siin tööta, soovitan hakata kohe otsima võimalusi kojuminekuks, mitte jääda ootama viisa või viisavaba viibimise aja lõppemist või kehtetuks tunnistamist. Sissetulekuta siia jäädes kulutavad välismaalased ära raha, mida saaks kasutada koduriiki tagasi pöördumiseks ning võivad jääda sel moel tulevikus ebaseaduslikult Euroopa Liitu,“ selgitas Helme.
Koju saamiseks on inimestel mõistlik pöörduda oma saatkonna poole, et uurida võimalusi Eestist lahkumiseks. Näiteks Ukraina on aidanud tagasi pöörduda enam kui 200 oma kodanikul. Ühtlasi palutakse senistel tööandjatel pärast töösuhete lõpetamist aidata kaasa välismaalaste koduriiki naasmisele.
Kui välismaalasel viisa või viisavaba viibimise aeg lõpeb, aga tal ei ole kriisiolukorras kehtestatud liikumispiirangute tõttu ajutiselt võimalik Eestist lahkuda, siis saab eelnõu kohaselt siseminister või Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor anda talle Eestis viibimise aluse kriisiolukorra lõpuni.
Oleme mõelnud ka sellele, milliseid otsuseid teha võõrtööjõu osas võimalike pikemaajaliste, kuudepikkuste kriisiolukordadega seoses, mis meid ka tulevikus tabada võivad. Kuudepikkuste kriisiolukordade puhuks näeb eelnõu ette võimaluse, et valitsus võib teha otsuse anda riigis lühiajaliselt töötavatele välismaalastele õiguse töötada esialgsest lubatud töötamise ajast pikemalt,“ rääkis siseminister.
Helme sõnul võib valitsus eelnõust tulenevalt pikemaajalise kriisiolukorra ajal otsustada pikendada esialgu 12 kuuks 15 kuu jooksul tööle tulnud välismaalaste töötamise aega 24 kuule 32 kuu jooksul.
Kuid rõhutan, et selline võimalus on väga erandlik. Täna, kus meil on kestmas eriolukorra esimene kuu, taolist plaani ei ole,“ selgitas Helme.
Siseministri sõnul on praegusel keerulisel ajal, mil meil on oma inimestel töökohti vajaka ning kus iga päev tekib juurde töö kaotanuid, vaja toetada Eesti elanikke.
Neil peab olema võimalus vabadele töökohtadele asuda. Näha on, et viimase kuu jooksul on registreeritud töötute arv Eesti elanike hulgas hüppeliselt kasvanud. Samal ajal on tööandjad esitanud taotlusi võõrtööjõu kasutamiseks sarnases mahus kui on kasvanud töötus. Soovitan tööandjatel vaadata neid numbreid ja otsida siiski võimalusi kasutada enam kodumaist tööjõudu. Meie inimesed on väärt, et keerulisel ja kasvava töötuse ajal just neile tööd pakkuda,“ ütles Helme.
Tööandjatel, kes vajavad uusi töötajaid, soovitab siseministeerium pöörduda nõu ja abi saamiseks töötukassa poole. Eestis on praegu üle 40 000 registreeritud töötu, ka enne eriolukorra algust oli Eestis üle 36 000 registreeritud töötu, kes on tööd otsinud pikemat aega. Teadaolevalt on töötukassa igati valmis ettevõtete tööpakkumisi tööotsijatele vahendama.
Muudatused on osa Riigikogule esitatud COVID-19 tõrje meetmete elluviimiseks väljatöötatud seadusemuudatusi koondavast eelnõust. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus.
