Möödunud aastal teatasid tööandjad Tööinspektsioonile 3741 toimunud tööõnnetusest, sedastab Tööinspektsiooni 2011. aasta töökeskkonna ülevaade . Võrreldes 2010. aastaga kasvas tööõnnetuste arv 526 juhtumi võrra ehk 16%. Noorim tööõnnetuses kannatanu oli vaid 15aastane.

Miks juhtub tööõnnetusi järjest rohkem? „Kas töötaja ei hooli iseendast? Ja kas ka tööandja ei hooli töötajast?” küsib Herko Sunts, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja. „Vahel tundub, et alanud on sotsiaalne kriis. Enesehävitamine. Inimesed lubavad endale sellist töökorraldust ja töövõtteid, et päeva lõpuks võib töötaja olla haiglas või veel vaiksemas kohas – surnuaias. Enesehävitamist on peale tööelu ka teistel elualadel: näiteks liikluses juhtub õnnetusi järjest rohkem.” Euroopa Komisjoni andmetel kasvas Eestis mullu liiklussurmade arv 29% võrra.

Kergete tööõnnetuste kasvu üheks põhjuseks võib olla see, et tööandjad on hakanud neist rohkem teatama. Kui aga tõuseb ka raskete tööõnnetuste ja töösurmade arv, siis on see märk, et olukord halveneb. Mullu toimus 2926 kerge kehavigastusega lõppenud tööõnnetust, 796 raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetust ja surmaga lõppes 19 tööõnnetust. Protsentuaalselt suurenes raskete tööõnnetuste arv 11% võrra ja kergete tööõnnetuste arv ligi 18%. Töösurmi oli 2 võrra rohkem kui 2010. aastal.

Mida teha, et tööõnnetusi ei juhtuks? Üheks suureks tööõnnetuste põhjuseks on puudulik juhendamine ja väljaõpe: suurem osa tööõnnetusi juhtub töötajatega, kes on olnud ametis vähem kui aasta. Ent tööandja ei saa kontrollida töötaja iga sammu. „Töötaja peab ka ise olema hoolikas ja läbi mõtlema, mida ta teeb. Kõige olulisem on hoolimine – hoolimine iseendast ja teistest,” kinnitas Herko Sunts.

Tööinspektorite sõnul on majanduslanguse üheks tagajärjeks, et ettevõtjad püüavad kokku hoida tööohutust tagavate abinõude pealt. Enim raskeid tööõnnetusi toimus mullu veonduses, metallitööstuses ja ehituses. Sealhulgas metallitööstuses põhjustas sageli õnnetuse töötamine masinatel, millel puuduvad kaitsekatted või blokeeringud.

Tööõnnetuste varjamine on massiline. Tööinspektsioonil on andmeid ainult registreeritud tööõnnetuste kohta. Lisaks tuleb arvestada, et tööandjad varjavad massiliselt tööõnnetusi: Statistikaameti poolt kaalutud andmetel registreeritakse Eestis tööõnnetusi keskmiselt 2,6 korda vähem, kui neid tegelikult toimub. Tegelik tööõnnetuste arv võis seega mullu olla ligi 10 000 – ehk 26 tööõnnetust iga päev.

Tööinspektsioon