"Tunnustame lepitajat intensiivse töö eest kompromisside otsimisel, kuid majandusest enam kui kuus korda kiiremini kasvav alampalk oleks Eesti konkurentsivõimele liiga kahjulik, lüües eriti valusalt eksporditurgudel tihedas konkurentsis toimetavat kodumaist tööstust," ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar pressiteates.
"Sellega kaasnevad koondamised mõjutaks enim just vähese kvalifikatsiooniga ja seega madalapalgalisi töötajaid, kellel on raske uut tööd leida," lisas ta.
Tööandjad on pakkunud järgmise aasta alampalgaks 417 eurot ning ülejärgmiseks 448 eurot, mis jätaks miinimumpalka teenivale töötajale koos madalapalgaliste tulumaksutagastusega 2017. aastal netosissetulekuna kätte ligikaudu 130 eurot enam kui täna.
"Hoolimata majanduse vaid kaheprotsendisest kasvust, ekspordimahtude langusest ja miinusmärgiga hinnatõusust oleme valmis alampalka tõstma oluliselt kiiremini kui kosub keskmine palk. Meie pakkumises on rohkem head tahet ja sotsiaalset vastutustunnet kui kaineid majanduslikke argumente," kommenteeris Tamsar.
Riiklik lepitaja Henn Pärn tegi 10. septembril tööandjatele ja ametiühingutele ettepaneku arvestada alampalga kokkuleppimisel järgmisi printsiipe: aastal 2016 peaks alampalk moodustama 41 protsenti keskmisest palgast ning 2017. aastal peaks töötava inimese netosissetulek, mis koosneb palgast ja tulumaksutagastusest, olema vähemalt 50 protsenti keskmisest palgast.
Teisipäeval kogunenud ametiühingute keskliidu juhatus soovis tuleva aasta miinimumpalgaks 41 protsenti keskmisest palgast ehk 452 eurot kuus.
Ametiühingu varasemate soovide kohaselt tõuseks tuleval aastal alampalk 488 euroni ja ületuleval 609 euroni. Tööandjate hinnangul võiks miinimumpalk olla 417 eurot järgmisel ja 448 eurot ülejärgmisel aastal.
Käesoleval aastal on alampalk Eestis 390 eurot. Keskmine brutokuupalk oli Eestis teises kvartalis 1082 eurot. Sellise keskmise palga juures peaks alampalk 41-protsendise osakaalu juures olema 450 eurot.
