Ettepanekud koostati tööandjatelt ja välismaalastest töötajatelt kogutud probleemikirjelduste põhjal, teatas tööandjate keskliit. Tööandjate keskliidu algatatud Välistöötajate nullbürokraatia projekti raames laekus tööandjatelt ja töötajatelt kokku 82 probleemikirjeldust.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul saadeti kõige rohkem kirjeldusi olukordadest, kus peamiseks probleemiks infopuudus või selle vastuolulisus. Selle küsimusega on siseministeerium ja politsei- ja piirivalveamet juba aktiivselt tegelemas ja keskliit loodab tulemusi näha üsna pea.
"Kuid ilmnes ka mitmeid sisulisi probleeme, mis takistavad välistöötajatel oma elu Eestis sisse seada – näiteks on tõsised takistused perearstiabi saamisel ja mitmete teiste avalike teenuste kasutamisel. Tööandja vaatest on suurimaks probleemiks elamisloa menetluse aeg ja keeruline taotlemise protsess," ütles Tamsar.
Tamsare sõnul ei puuduta oskustöötajate puuduse probleem ainult ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt.
"Erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv väheneb Eestis igal aastal keskmiselt 5000 inimese võrra, mis seab meid peagi tõsiste küsimuste ette – kuidas rahastada avalikke teenuseid, nagu meditsiin, haridus, infrastruktuur jne. Näeme juba täna probleeme haigekassa eelarvega," ütles Tamsar.
"Seejuures ei ole me selle probleemiga üksi ja inimeste pärast, kes oskavad ja tahavad tööd teha, konkureerime meist palju jõukamate ja parema kliimaga riikidega. Me küll turundame Eestit väljapoole kui atraktiivset elu- ja töökohta, kuid peame neile välismaalastele, keda siia soovime, tegema Eestisse saabumise ja siin elu sisse seadmise võimalikult lihtsaks ja bürokraatiavabaks. Muidu nad lähevad lihtsalt mujale."
Eesti Tööandjate Keskliit algatas eelmise aasta juulis välistööjõu nullbürokraatia projekti, mille raames kutsuti nii tööandjaid kui ka välismaalastest töötajaid kirjeldama probleeme, mis takistavad välistööjõu värbamist ning välistöötajate Eestisse elama ja tööle asumist. Eeskätt peeti silmas kolmandatest riikidest pärit töötajaid, ent vastu võeti ka Euroopa Liidu sisese liikumisega seotud tööjõu probleeme. Seejuures on võrdselt olulised nii bürokraatlikud takistused kui ka poliitilisi otsuseid vajavad küsimused, samuti ühiskonna suhtumisest ja hoiakutest tulenevad probleemid ja lihtsalt igapäevaelu segavad asjaolud.
Kokku laekus tööandjatelt ja töötajatelt 82 probleemikirjeldust ja/või ettepanekut. Pärast nende sisulist läbitöötamist ja ekspertidega konsulteerimist koondas keskliit kokku sarnase sisuga ettepanekud, jättis välja need, mille puhul on olukord tegelikult juba muutunud ja ka need, mis on lahendamisel välismaalaste seaduse muudatuste järgmise etapi ettevalmistustega või politsei- ja piirivalveameti nõustamisteenuse loomisega.
