Lepingule kirjutasid alla kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras, kaitseminister Sven Mikser, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Jüri Käo ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhataja Toomas Luman. Leppe allkirjastamine väljendab tööandjate tahet ja tuge soodustada oma töötajatest reservväelaste tegevust, teatas tööandjate keskliidu pressiesindaja .
Leppe kohaselt lubavad tööandjad säilitada töötaja palga reservõppekogunemiste ajaks.
Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Jüri Käo sõnul tagab Eesti riigi olulisima ülesande - rahva ja keele säilimise - üksnes võimalus turvalises õhkkonnas parema elujärje nimel töötada. "Julgeolekuolukord teeb täna igaühele muret. Me allkirjastame hea tahte lepingu, et näidata eeskuju ja kutsuda üles kõiki Eesti tööandjaid mõistma oma rolli ja vastutust meie ühise turvalisuse tagamisel," sõnas Käo.
Kindralmajor Terras sõnas, et kui kaitsevägi sarnase leppe mõttega ettevõtjate poole pöördus, tulid viimased sellega kiirelt kaasa. Reservväelaste staatuse märgatav tõus ning hindamine ühiskonna poolt on Terrase sõnul riigi täiskasvanuks saamise järgmine etapp. "See lepe on esimene samm, loodetavasti jõuame ka järgmiste sammudeni," lisas kaitseväe juhataja.
"Kui tööandja tagab töötajale reservõppekogunemise ajaks palga säilimise, siis riik ei peaks sellelt osalt palgast sotsiaal- ja tulumaksu korjama," märkis Luman.
Sotsioloog Juhan Kivirähk märkis, et eestimaalased osalevad reservõppekogunemistel meeleldi, kuid peavad suurimaks probleemiks sellega kaasnevat rahalist kaotust. Riik tasub sõdurile praegu õppekogunemisel viibitud aja eest 27 eurot päevas. Ka tulemata jätnud reservväelaste puhul tuuakse peamiseks põhjuseks hirmu sissetuleku kaotuse ees.
Pressiesindaja sõnas, et iseäranis puudutab lepe töötajaid, kes osalevad reservväelastena Eesti ajaloo suurimal, järgmise aasta mais toimuval õppusel Siil 2015. Reservõppekogunemisele saabub siis 12 000 reservväelast, kaitseväelast, kaitseliitlast ning ajateenistujat.
