Kiireid ja universaalseid lahendusi, kuidas igas piirkonnas töökohti juurde luua, ministri hinnangul pole. „Edu eelduseks on gümnaasiumi-, kutse- ja kõrgharidus ning ümberõppesüsteem, mis arvestab kohapealsete vajaduste ja eripäradega. Ka otse ettevõtjatele suunatud toetusmeetmete puhul tuleb arvestada, mis on need valdkonnad, mis toetavad kohalike eeliste väljaarendamist,“ selgitas Kiisler.
Võtmeroll piirkonna ettevõtluse arengus on ministri hinnangul omavalitsustel. „Just omavalitsuse käes on need hoovad, mis teinekord ettevõtja elu kõige rohkem mõjutavad. Omavalitsus saab teha või tegemata jätta mingeid otsuseid, millele tuginedes ettevõtjad omakorda otsustavad, kuhu viia tootmine, kuhu ehitada spaa või logistikakeskus,“ ütles Kiisler, kelle hinnangul suur osa omavalitsusi sellega täna tegeleda ei suuda.
Lisaks töökohtade loomisele tuleb järgnevatel aastatel regionaalministri hinnangul pöörata senisest rohkem tähelepanu ka transpordi- ja teedevõrgu arendamisele, et töökohta jõudmine oleks inimeste jaoks võimalikult kiire, ohutu ja mugav.
Praegu on Eestis 215 omavalitsust, enamikus neist elab vähem kui 2000 elanikku. Regionaalminister algatas möödunud sügisel omavalitsusreformi, mis näeb ette omavalitsuste vabatahtlikku koondumist väljakujunenud tõmbekeskuste ümber hiljemalt 2017. aasta kohalikeks valimisteks. Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud küsitluse tulemusel toetab sellist reformi 45 protsenti elanikkonnast.
