Keskpanga ökonomisti Liina Malgi tehtud analüüs näitas, et töölepinguseaduse muudatused vähendasid tööjõu liikumist ühelt töökohalt teisele ning suurendasid liikumist hõivest töötusse ja mitteaktiivsusesse.
Malgi sõnul oli tema jaoks kõige üllatavam töökohtadevahelise mobiilsuse vähenemine pärast uue töölepinguseaduse kehtima hakkamist. "See läks majandusloogikaga vastuollu," ütles ta Postimehele.
Kui töösuhete lõpetamine läheb lihtsamaks, siis peaks mobiilsus töökohtade vahel tema sõnul kasvama. "Inimesed peaks hakkama rohkem töökohti vahetama, tööjõuturul peaks tekkima rohkem vabu töökohti ja suurem liikumine," ütles Malk. "Meil see pärast uue töölepinguseaduse kehtima hakkamist nii ei läinud."
"Kindlasti oli oma mõju kriisil, aga minu töö põhjal võib öelda, et ka töölepinguseadusel ja sellega kaasnenud muutustel oli oma negatiivne mõju. Tööturu paindlikkus kasvas, aga tööturu turvalisuse pool jäeti tegemata," rääkis Malk.
Uuringus võrdles Malk Eesti tööturgu Leedu omaga, leides et Eestis on kriisi järel tööturuolukord paranenud tunduvalt kiiremini ja hõive on samuti kasvanud märgatavalt kiiremini. "Kriisi ajal inimesed hoiavadki oma töökohast rohkem kinni, aga Leedus vähenes töökohalt töökohale liikumine vähem kui Eestis. Leedus makstakse vabatahtlikult töölt lahkunutele töötuskindlustust ja siit võiks järeldada, et vabatahtlikult lahkunutele töötuskindlustuse maksmine annaks inimestele rohkem aega, et otsida parem töökoht," rääkis Malk.
2009. aastal kehtima hakanud töölepinguseaduse mõjul on Malgi hinnangul tööjõu mobiilsus küll suurenenud, kuid töökohtade vahel liikumise asemel on suurenenud inimeste liikumine hõivest töötusse. "Töötust mitteaktiivseks muutumine on samuti kasvanud. Mitteaktiivsed on õppurid, kodused inimesed, haiged, pensionile jäänud või need, kes on kaotanud lootuse leida töö," lisas Malk.
Kui töölepinguseadus suurendas tööandjate jaoks paindlikkust, siis edaspidi oleks Malgi sõnul vaja ära teha ka see, mis töövõtjate jaoks tegemata jäeti. "Edaspidi oleks vaja panustada töövõtjate turvalisusesse, et inimesed oleks valmis tööturul liikuma ja endale paremat ja tasuvamat töökohta otsima," lausus ta.
Eesti Panga ökonomisti Liina Malgi uurimus käsitles aastaid 2007–2011.
