"Käisime läbi kõik versioonid, kuidas seda sektorit üldse saab aidata ja mis võiks olla selle aitamise eesmärk," rääkis Peterson Vikerraadio saates "Uudis+". Arutelu all olid ka vautšerid ja otsetoetused, mis otseselt töötukassa valdkonda ei kuulu.

Vähemasti tööandjate ja ametiühingute vaade oli see, et võib-olla palgatoetus oleks praegusel hetkel kõige täpsem, justnimelt sel eesmärgil, et meil oleks sektor, mis suudaks kevadel hooajal taastekitada neid töökohti, mis praegusel hetkel on mõeldud kaduma,

sõnas Peterson.

"Loomulikult ei ole see ainult [hotellide, restoranide ja toitlustuse sektor] HoReCa, vaid rahvusvaheline reisiliiklus ja veel mõned külgnevad alad. Et oleks täpselt sihitud," lisas ta.

Valitsus koguneb seda teemat arutama neljapäeval. "Meil peavad olema kõik kolm osapoolt sisuliselt laua taga ja veendunud, et see mida me teeme, on õige ja seetõttu neil päevil saadame visandi eesmärkide ja võimalike versioonidega," ütles ta.

"Meie mõte oli see, et kui valitsus kulutab ja on valmis kulutama otsetoetusteks, siis ta kaaluks palgatoetust kui sektori poolt kõige enam oodatud ja tundub, et majanduslikul kõige põhjendatumat meetodit," sõnas Peterson.

Petersoni sõnul on töötukassal kevadistest meetmetest üle jäänud väike varu, millest saaks meetme rakendamiseks kasutada.  

Tema sõnul läheks praeguse stsenaariumi kohselt see maksma ligikaudu 20 miljonit eurot, kuid pole teada, kas see ulatuks kevadeni. Eesmärk on säilitada potentsiaali, mitte täismahtu.

Peterson märkis, et meede peaks katma turismivaldkonda, kuid mitte liiga laias mõõtmes. "Me peame ära piiritlema, sest vastasel juhul me läheme liiga laiaks ja sellisel juhul valitsuse heakskiitu ei saa," ütles ta.

Augusti viimasel nädalal saatsid pea kõik Eesti turismitööstuse erialaliidud valitsusele kirja, paludes taastada töötukassa palgatoetus turismivaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele hiljemalt tänavu oktoobrist kuni tuleva aprillini.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Ain Käpp ütles toona turismiettevõtete esindusorganisatsioonide pressikonverentsil, et meetme pikendamisega turismisektori töötajatele kaasneks riigikulu 65–90 miljonit eurot, vastavalt toetuse mudelile.

 Rahandusminister Martin Helme ütles nädal hiljem valitsuse pressikonverentsil, et töötukassa palgatoetuse meede oli šoki puhverdamise meede ja on end tänaseks päevaks ammendanud.

Peaminister Jüri Ratas märkis samas, et töötukassa palgatoetuse meede oli efektiivne, aga ka väga kulukas ning töötukassa reservis, millest meedet rahastati, on praeguse seisuga 6,5 korda vähem vahendeid kui kevadel, enne palgatoetuste rakendamist.

"Täna sellist reservi kindlasti töötukassas ei ole, et teha sama meedet, mis oli kevadel," toonitas Ratas. "Kui rääkida ainult turismisektorist, seda tuleb loomulikult arutada, aga ma arvan, et neid sektoreid hakkab olema lähikuudel veel ja veel. Nii et minu arust seda vaadet tuleb vaadata natuke laiemalt," lisas peaminister.