"Tööturu osapooled ehk ametiühingud ja tööandjad olid mõlemad huvitatud
sellest, et töötukassa roll oleks eelnõuga algselt kavandatust suurem ja
sellise kompromissi tänaseks sotsiaalministeerium välja pakkus ja see
sobis hästi kõikidele osapooltele," rääkis Rõivas.
Rõivas selgitas, et tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning
töötuskindlustuse seaduse muudatuste osas otsiti kompromissi, et kuidas
koostatakse programm tööturu aktiivsete meetmete rakendamiseks ja kes
selle kinnitab. "Kui algselt kavandati, et programmi autoriks on
sotsiaalministeerium, siis kompromiss-sõnastusega on nüüd ettenähtud, et
see tehakse sotsiaalministeeriumi ja töötukassa koostöös."
"Teiseks oluliseks aspektiks on see, et töötukassa nõukogu saab
sisuliselt otsutaja rolli," märkis Rõivas. Ta lisas, et ka valitsusele
jääb aktiivsete tööturu meetmete korraldamisel oma roll. Rõivase sõnul
on valituse roll oluline nii tööturupoliitika üldisema kujundamise osas
kui ka selles osas, et töötukassa ei põhjustaks ühel või teisel põhjusel
defitsiiti. "Kuna töötukassa on osa avaliku sektori tasakasalust ja see
taskaalu küsimus on valitsuse vastutada, siis peab valitsusel olema
võimalus kaasa rääkida."
"Kuna Eesti on kriisi ajal täiesti teadlikult kasutanud ära võimalikult
kiiresti Euroopa Liidu vahendid aktiivseteks tööturu meetmetekes, siis
on loogiline, et me oleme nende vahendite lõppedes valmis panustama ka
siseriiklikke vahendeid – seda töötukassa eelarvest. Kuidas panustada ja
kuidas need programmid tekivad ja millises ulatuses vahendeid on
võimalik kasutada, seda see eelnõu reguleerib," selgitas Rõivas.
Tööturuteenuste seaduse eelnõu läheb riigikogu suurde saali teisele lugemisele kolmapäeval.
BNS
