Eestisse on saabunud tänase seisuga rohkem kui 30 000 Ukraina sõjapõgenikku. 50% siia saabunutest on tööealised inimesed, kellest paljud on juba avaldanud soovi tööle asuda ja osa juba ka tööle asunud. Aga kindlasti on ka neid, kel on keeruline näiteks hoolduskohustuse (väikesed lapsed, eakad vanemad) või ka läbielatu tõttu kohe tööle asuda. Töötukassa on valmis nii juba tänaseks Ukrainast saabunud sõjapõgenikke kui ka veel saabuvaid inimesi töö otsimisel igati toetama.
Kolm probleemi
Põgenikel tuleb lahendada korraga kolm suurt probleemi: leida elamispind, lastele kool või lasteaed ja endale töö. Kui inimene leiab kodu, ei pruugi lähedal olla tööd. Kui leiab töö, kuhu siis laps panna. Seetõttu oleks parem, kui põgenikud elaksid maakonnakeskuses või asulas, millel on keskusega hea ühendus.
Töötuna on end 18.04 seisuga arvele võtnud umbes 3900 sõjapõgenikku, umbes 10% on juba ka meie abiga tööle liikunud. Seega on töötuna arvel umbes 3600 inimest. Nädala alguse seisuga saab statistikat ja tööotsijate profiili vaadata SIIT.
Nagu näha, on tegemist suures osas erialase haridusega naistega, kellest mõned otsivad erialast tööd, aga on ka neid, kes on valmis ajutiselt tegema lihtsamaid töid nagu pakkimine, komplekteerimine vms. Eelkõige soovivad nad töötada lühiajaliselt, et naasta võimaluse tekkimisel koju.
Tööpakkumisi on palju ja tuleb juurde
Eestis on täna ligi 12 000 vakantset töökohta ja juba mõnda aega on valitsenud tööjõupuudus mitmetes sektorites, alates majutusest ja toitlustusest kuni IT-valdkonnani välja.
Tänaseni saabunud pagulased on koondunud valdavalt Tallinna piirkonda, kus on ühtlasi ka kõige rohkem tööpakkumisi. Samas on selge, et kõiki ei ole võimalik Tallinna piirkonda asustada ning põgenikke jõuab üha rohkem igasse Eesti maakonda. Selleks, et sõjapõgenikud saaksid tööl käia ja võimalikult iseseisvalt siin viibimise ajal toime tuleks, on oluline, et nad asuksid elama maakonnakeskustesse või asulatesse, millel on keskustega hea ühistranspordiühendus.
Töötukassa loodud Ukraina põgenikele suunatud tööpakkumiste keskkonnas on olnud üle 100 000 külastamise. Keskkonnas on tehtud 3500 kandideerimist. Tööandjaid on 2380 ja hetkel on töökohti üle 700. Lisaks on töötukassa enda leheküljel veel umbes 600 tööpakkumist, kuhu on tööandjad valmis värbama inimesi Ukrainast.
Tööpakkumisi on seinast seina – erinevad lihttööd, tootmistööd, kaubandus/klienditeenindus/ iluteenindus, majutussektor, IT-sektor vajab väga erineva profiiliga töötajaid (eelkõige tarkvaraarendajaid, programmeerijaid jne), aga otsitakse ka õppejõude, professoreid ülikoolide juurde, farmaatsia- või keemiatehnolooge, kommunikatsioonikoordinaatoreid jms. Mitmed tööandjad on sealtkaudu endale juba ka töötajaid leidnud, näiteks Estonia Spa Pärnus.
Piirkonniti korraldab töötukassa värbamispäevi, kus tööandjad ja tööotsijad (sh sõjapõgenikud) saavad omavahel juba otse kohtuda. Äsja oli esimene selline üritus Pärnus ja huvilisi oli väga palju.
Tulevik on ebaselge
Paljud Eesti tööandjad on juba tuttavad Ukrainast pärit tööjõuga. Ukraina kodanikest lühiajaliste töötajate arv on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. 2021. aastal registreeris lühiajalise töötamise 23 672 Ukraina kodanikku, moodustades üle 70% kõigist lühiajalistest töötajatest. Lõviosa lühiajalistest töötajatest on hõivatud kahes sektoris: ehitus (6597 töötajat 2022.a alguse seisuga) ning töötlev tööstus (6471 töötajat). Kindlasti tuleb arvestada, et hetkel saabuvate Ukraina sõjapõgenike profiil (oskused ja varasem töökogemus) on erinev siiani Ukrainast Eestisse tööle tulnud inimestest, kelle eesmärk Eestisse tulemisel ongi eelkõige olnud töötamine.
Lisaks tööd otsivatele Ukraina sõjapõgenikele tuleb arvestada ka sellega, et sõjaolukord ja sanktsioonid avaldavad mõju majandusele. Mõned ettevõtted võivad sattuda raskustesse, tõmmata koomale või lõpetada tegevuse. Seetõttu võib väheneda tööpakkumiste hulk ja kasvada tööpuudus. Töötukassa on valmis ühelt sõjapõgenike, teisalt sanktsioonide mõju tõttu enam kui 20 000 täiendavaks registreeritud töötuks. Need prognoosid on väga esialgsed ja ajas muutuvad.
