Uuringu "Täiskasvanud õppijad Eesti kõrgharidussüsteemis" raportist selgub, et 60 protsenti vastanutest on kõrgkooli mineku otsuse teinud seoses tööga ning 40 protsenti vastanutest seostas otsuse isiklike põhjustega.
Kui tööga seotud põhjused on tähtsad kahele kolmandikule üle 40-aastastest, siis noorematest vaid pooltele. Soolisi erinevusi vastustes ei esinenud. Üksikettevõtjate seas on isiklike huvide realiseerijaid veidi rohkem kui ettevõtjate, palgatöötajate ja peretöötajate hulgas. Ametigruppide lõikes selgub, et kõige enam on isiklikel põhjustel õppima asunute seas seadmete operaatoreid, oskustöölisi, kuid ka ametnikke, moodustades üle poole grupist. Teenindustöötajate seas oli töö tõttu õpingute alustajaid kõige enam ehk ligi 80 protsenti.
Täiskasvanud õppijaks loetakse üle 25-aastaseid inimesi, keda 2012. aastal oli Eesti üliõpilaste hulgas 37 protsenti.
Mullu sügisel läbi viidud täiskasvanud õppija uuringu eesmärk oli kaardistada kasvava õppijate grupi – täiskasvanud õppijate, kogemusi ning arvamusi.
Uuringus osales kaks kutseõppeasutust, 18 rakenduskõrgkooli ja kuus ülikooli, kokku 26 Eesti õppeasutust. Täiskasvanud õppija uuring on osa projektist "Tööturu väljakutsed kõrgharidusele: Eesti Euroopa Liidu kontekstis", mida viiakse ellu programmi Primus toetusel.
