Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole
kokku lepitud hüvitamist rahas. Ületunnitöö tegemine peab töötaja jaoks
kaasa tooma täiendava hüvitise, kuivõrd tegemist on erandiga ning
töötaja töötab tavapärasest rohkem. Kuna ületunnitöö hüvitamisel vaba
ajaga võetakse vaba aeg tööaja arvelt, tuleb selle eest töötajale tasuda
nagu tööaja eest. Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad
ületunnid
arvestusperioodi lõpul ning seega on neid võimalik vaba ajaga hüvitada just järgmise
perioodi jooksul. Kuivõrd vaba ajaga ületunnitöö hüvitamise eesmärgiks on kompenseerida
ületunnitööd tehes kaduma läinud puhkeaeg, tuleks kompenseeriv vaba aeg anda võimalikult
ruttu peale perioodi lõppu, millal ületunnid tekkisid.
Kui ületunnitöö hüvitatakse rahas, maksab tööandja töötajale ületunnitöö
eest 1,5-kordset töötasu. Sotsiaalministeeriumi seletuskirja kohaselt
tuleb ületunnitöö eest tasu arvutamisel töötaja töötasu (baastasu ehk
vana seaduse kohane tunnipalk) korrutada 1,5-ga. Kui töötaja ületunnitöö
tegemine langeb kokku ööaja või riigipühaga, siis baastasu topelt
arvestama ei pea. Ületunnitööna tehtav töö on töötamine tavapärasest
erinevas olukorras ning eritingimustes töötamise eest rahas hüvitamisel
tuleb töötajale täiendavalt maksta.
