Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning kuni 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni seniste reeglite alusel.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul muutub olukord pärast reformi õiglasemaks. „Eripensione rakendati omal ajal, et kompenseerida riigiteenistujate väikest palka, kuid kuna praegu on pilt teine, siis pole pensionide osas inimeste ebavõrdne kohtlemine õigustatud,“ ütles ta.
Sotsiaalministeerium peab ette valmistama vastava seaduse eelnõu ja esitama selle aprillis valitsusele.
Eripensionide analüüs toob välja, et praegune eripensionide süsteem on riigile iga aastaga järjest koormavam, see on ebavõrdne ja teiste pensionäride suhtes ebaõiglane. Samuti ei ole uuringute järgi eripensionid noortele elukutse valikul enam oluline motivaator, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eripension on tavapensionist oluliselt suurem. 2015. aastal oli keskmine prokuröri pension 1759 eurot, politseiametniku pension 676 eurot ja kaitseväepension 635 eurot. Tavaline keskmine vanaduspension oli samal ajal 375 eurot. Teatud juhtudel hakatakse eripensione maksma 50.-55. eluaastast.
Eripensionid loodi 2000. aastate alguses. Need ei kehti enam kohtunikele, riigikontrolörile, õiguskantslerile ega riigikogu liikmetele, samuti on kaotatud avaliku teenistuse alusel makstav pensionilisa.
