Väsinud töötajal tuleb sagedamini ette eksimusi ja vigu ning see toob organisatsioonidele kaasa nii tootlikkuse vähenemise kui ka kasvanud haiguskoormuse. Teadlaste sõnul on just väsimus peasüüdlaseks ligi poolte tööõnnetuste puhul, ehkki tööõnnetusi tihti ei osata unevaeguse või -häiretega seostada.
Lisaks unevõlale toodavad väsimust ja takistavad taastumist liiga pikk väheste pausidega tööaeg ning öötöö. Seega on töötajate heale „unetervisele“ kaasaaitamine suuresti tööandja ja toetava töökorralduse võimuses.
Eestis reguleerib valdkonda töö- ja puhkeaja seadus ja mitmetel erialadel (nt lennunduses) on kasutusel omad täpsemad regulatsioonid. Aga ka siis, kui kõiki nõudeid järgitakse, jääb probleemkohana siiski alles rohke öötöö, mis tegelikult inimesele ei sobi.
Ka puhkepauside vähesus ja lühidus on olulised väsimuse põhjused.
Kui ettevõtte eripära nõuab töötamist vahetustes ja/või öisel ajal, siis peaksid unehäirete ennetamine ja väsimuse juhtimine olema olulised komponendid tööheaolu ja tööohutuse tagamisel.
Tööandja ülesandeks on vahetuste selline korraldamine, et nende muutmine ei toimuks väga lühikese aja jooksul ning töötajate uue uneajaga harjumine oleks kõige loomulikum. Põhjamaades (Soomes ja Rootsis) on mitmeid häid näiteid organisatsioonidest, kus vahetuste skeeme on sobival moel muudetud ning seeläbi saavutatud olukorra tunduv paranemine.
Tööandja võimuses on:
- hinnata väsimusega seotud riske organisatsioonis (vahetustega töö korraldus, üldine töö- ja puhkeaja korraldus jms) ja teha vajalikud muudatused. Vajaliku info kogumiseks sobivad nt tervisekontrollid, töökeskkonna ja töörahulolu küsitlused vm rutiinsed uuringud;
- arvestada töögraafikute koostamisel töötajate rolle ja ootusi;
- luua ja rakendada väsimuse juhtimisel tõenduspõhiseid abinõusid:
- lühikeste uinakute tegemise võimaldamine sobivates õhurikastes ja vaiksetes puhkeruumides, abivahendite (silmaklapid, kõrvatropid) pakkumine,
- virgutuspauside korraldamine,
- vajadusel sagedasemate pauside lubamine;
- teavitada töötajaid unehügieeni olemusest ja tähtsusest, unehäirete olemusest. Innustada neid vabal ajal aktiivselt puhkama. Vastavad koolitused toimivad ühtlasi ka stressi leevendaja ja ennetamisena;
- pakkuda töötajatele võimalust jagada oma muresid, selgitades, kelle poole organisatsioonis abi saamiseks pöörduda.
Kui tööandja soovib väsimuse ja une teemadega põhjalikumalt tegeleda, siis võiks konsulteerida oma töötervishoiuteenuse pakkujaga. Samuti on võimalik kasutada Eestis mitmel pool asuvate unekeskuste abi ning korraldada koolitusi või konsultatsioone nii juhtidele kui ka töötajatele.
Koostöös unenõustajate, -õdede ja -arstidega leitakse sobivaim koostöövorm või koolitus.
Mida saab teha igaüks ise?
Hea unehügieeni huvides tuleks jälgida töö ja puhkuse tasakaalu ning lubada endale igapäevaseid väikesi lõõgastusi. Puhkepausidel ning vabal ajal aitavad kõige paremini taastuda kehalised harjutused, looduses viibimine, lähedaste-sõpradega koos olemine, meeldivad tegevused.
Puhkehetki ei tohiks edasi lükata, vaid planeerida neid oma tavalisse päevarütmi.
Piisav ööuni, väikeste mitmekesiste lõõgastuspauside tegemine päeva vältel, meelepärased harrastused ja kehalised treeningud vahelduseks rutiinsetele ülesannetele – see kõik võimaldab hõlpsamalt taastuda ja õhtul ka hõlpsamalt uinuda.
