Ligikaudu 64 euro suurust töötutoetust sai veebruaris 11.388 inimest ehk 16% kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa veebruaris 553 inimesele. Keskmine veebruaris määratud hüvitis oli 1166 eurot ja hüvitise kulu oli 738.000 eurot.
Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa veebruaris 76 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 1404 eurot ning hüvitise maksmiseks kulus töötukassal veebruaris 139.000 eurot.
Veebruaris registreeris end töötukassas 6664 uut töötut ja arvelolek lõpetati 6471 töötul. Nii uute registreeritud töötute arv ning ka arveloleku lõpetamiste arv oli veebruaris madalam kui jaanuaris. Jätkuvalt oli ligi poolte arveloleku lõpetamiste põhjuseks tööleminek.
Toetudes eelnevatel kuudel tehtud võrdlustele töötukassa andmetega töötuskindlustusmakse laekumise kohta väidab töötukassa, et tegelik ametlikult hõivesse liikujate osakaal on kõrgem, sest kõik inimesed ei teatamud töötukassale, et nad on leidnud uue töökoha.
Veebruari jooksul oli töötuna arvel kokku 71.422 inimest ehk 28% võrra vähem kui eelmise aasta veebruaris. Kuu lõpus oli registreeritud töötute arv 66.309. Registreeritud töötute arv moodustas veebruari lõpus 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust 10,2%.
Kõrgeim oli registreeritud töötuse määr endiselt Ida-Virumaal ja madalaim Jõgevamaal, vastavalt 16,1% ja 6,9%.
Varasema töökogemusega registreeritud töötute osakaal kõigist registreeritud töötutest oli veebruari lõpus 84%. Kõige suurema osa ehk 22% eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid jätkuvalt oskus- ja käsitöölised, kelle hulka kuuluvad reeglina ka ehitustöölised. Järgnesid lihttöölised 20 protsendiga ning teenindus- ja müügitöötajad 18 protsendiga.
Veebruari jooksul lisandus vähem tööpakkumisi kui jaanuaris. Kuu jooksul lisandus 2230 uut tööpakkumist ja kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5182. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele ja oskus- ja käsitöölistele, mõlemal juhul 18 protsenti.
BNS
