Keskmiselt 45% Tallinnas, Riias ja Vilniuses elavatest vastajatest märkis, et neil oleks kõrges eas võimalike rahaliste raskuste korral kõige raskem loobuda reisimisest. Pühade ajal lähedastele kingituste tegemisest on aga kergem loobuda pealinna ja raskem maapiirkondade elanikel.
Sealjuures on kingituste tegemise harjumusi raskem muuta naistel ning iga neljas mees tunnistas, et ei soovi loobuda oma hobidest, nt aiapidamisest ja kalastamisest. Eesti vastajate kohaselt on lihtsam loobuda sõprade ja sugulaste külastamisest (11%) ja telekanalite või ajalehetellimustest, millele kulub ka vähem raha kui reisimise ja hobide peale.
„Tänapäeval on eakatel piisavalt võimalusi elada aktiivset ja huvitavat elu. Lisaks peetakse pensioniiga üha rohkem omamoodi isiksuse taassünniks, sest see võimaldab veeta vaba aega vanu või isegi uusi ja varem katsetamata hobisid harrastades. Et lemmikharrastustega pensionieas edasi tegeleda, soovitatakse inimestel juba aegsasti kaaluda lisamaksete tegemist kolmandasse pensionisambasse. Kui suunata 5–10% igakuisest sissetulekust kolmandasse samasse, on see juba tubli lisa riiklikule vanaduspensionile. See vähendab ohtu, et inimesed peavad vanas eas loobuma oma hobidest ja lemmikajaviidetest,“ rääkis Luminor Pensionsi riskijuht Anton Skvortsov.
Kui palju raha saavad inimesed pensioniks säästa?
Uuringust nähtub, et Eesti (39%) ja Leedu (44%) elanikud on rohkem valmis eraldama pensioniks suuremaid summasid, nt 30–100 eurot, samal ajal kui Läti vastajad on selliste summade säästmisel pisut tõrksamad (35%).
Lisaks on erinevus ka sugude lõikes - Eesti mehed on valmis tuleviku jaoks investeerima rohkem kui naised. Näiteks on 10% mehi valmis pensionisäästudeks kõrvale panema 151-200 eurot kuus, ainult 6% naisi on nõus sellise summa välja käima.
