Tänavu said diskrimineerimise tõttu kannatanud inimesed võrdõigusvoliniku abiga kokku 58 000 eurot hüvitist töövaidluskomisjonis või tööandjaga kokkuleppe sõlmimisel, hüvitiste suurused jäid vahemikku 1000–13 000 eurot inimese kohta, teatas võrdõigusvoliniku kantselei.
Enamik diskrimineerimise kahtlustest oli seotud tööeluga. Sel aastal said hüvitist inimesed, keda nende tööandja oli diskrimineerinud raseduse, lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste, etnilise kuuluvuse ja ametiühingu liikmeks olemise tõttu.
Lõppeval aastal pöördus oma murega voliniku kantseleisse märkimisväärselt rohkem inimesi kui mullu.
„Inimesed tunnevad oma õigusi varasemast paremini ja julgevad ka üha enam oma õiguste kaitseks välja astud,“ sõnas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. „Diskrimineerimise eest reaalselt väljamakstavad hüvitised on oluline signaal tööandjatele, et inimeste õigusi tuleb töösuhetes väärtustada ja silmas pidada,“ sõnas ta.
„Oleme viimasel kahel aastal töötanud selle nimel, et õiguste rikkumine tooks kaasa reaalsed tagajärjed ning kannatanud saaksid hüvitise neile tekitatud kahju eest,“ märkis võrdõigusvolinik.
Lõppeval aastal pöördus voliniku kantseleisse 192 inimest, kes kahtlustasid, et neid on ebavõrdselt koheldud nende soo, perekondlike kohustuste, vanuse, puude, rahvuse, nahavärvuse, seksuaalse sättumuse või veendumuste tõttu. Võrreldes eelmise aastaga kasvas volinikule esitatud kaebuste arv 65%.
