Haigekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul oli üheks oluliseks möödunud aasta alguses jõustunud uuenduseks riiklike sõeluuringute laienemine ka ravikindlustamata inimetele. „Sõeluuringud on vajalikud kõigile sihtrühma kuuluvatele naistele, et leida üles haigus võimalikult varajases faasis. Ravikindlustamata inimete kaasamine vähendab oluliselt ebavõrdsust ennetavate teenuste kättesaadavuses,“ rääkis Parv.
Kui 2020. aastal mõjutas vähi sõeluuringutel osalemist koroonapandeemia, mil sõeluuringus osalejate arv langes plaanilise ravi peatamise tõttu, siis mullu suurenes emakakaelavähi sõeluuringu osalusaktiivsus. Hõlmatus oli 44 protsenti skriiningule kutsutavatest, mis on kaks protsenti kõrgem kui 2020. aastal. Osalusaktiivsuse kasvu üheks põhjuseks oli teenusepakkujate ringi laienemine. Parv selgitas, et alates eelmise aasta sügisest saavad teenuseosutajad haigekassa lepinguga liituda ka hankevabalt.
See võimaldab rohkematel raviasutustel ennetuse teenuseid osutada, mille tulemusel kasvas emakakaelavähi ennetusteenust pakkuvate kabinettide hulk pea kolmandiku võrra. Samuti on alates eelmisest aastast võimalik emakakaelavähi sõeluuringul osaleda esmatasandi tervisekeskustes,
sõnas Parv.
Alates eelmisest aastast laiendas haigekassa oluliselt emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma. Kui varem kutsuti sõeluuringule naisi vanuses 30‒55, siis eelmisel aastal laienes sihtrühm koguni kümne aasta võrra ja emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse nüüd 30–65-aastaseid naisi viieaastase intervalliga.
Mullu kasvas märgatavalt rinnavähi sõeluuringus osalemine, kus hõlmatus oli 60 protsenti, mis on kuus protsenti kõrgem kui 2020. aastal. Parve sõnul on rinnavähi osalusaktiivsus kõrgem tänu maakondades sõitvatele mammograafiabussidele, mis toovad teenuse naisele võimalikult lähedale. Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 50–69-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant.
Vähem aga osaleti jämesoolevähi sõeluuringus, kus hõlmatus oli 2020. aastaga võrreldes kaks protsenti madalam, jõudes 49 protsendi juurde. „Kuna jämesoolevähi skriiningul on suur roll perearstidel, siis on igasugune langus seletatav COVID-aastast põhjustatud suurenenud töökoormusega,” selgitas Parv.
Vaadates jooksvat hõlmatust, kus arvestatakse, et eelmisel aastal skriiningusse kutsutud inimene võis testi teha järgmise kalendriaasta sees, oli jämesoolevähi skriiningu hõlmatus 2020. aastal 56 protsenti. 2021. aasta jooksvat hõlmatust saab haigekassa hinnata 2022. aasta lõpus. Jämesoolevähi sõeluuringule oodatakse osalema 60–69-aastaseid mehi ja naisi iga kahe aasta tagant.
Riigikontroll viis eelmisel aastal läbi pahaloomuliste kasvajate auditi, mille tulemusel soovitati intensiivistada sõeluuringutest teavitamist ja lihtsustada sõeluuringutele registreerimist ning luua vähikahtlusega patsientidele sujuvam ning kiirem teekond diagnostika ja ravini.
Haigekassa on võtnud vähiennetuse ja raviga seoses eesmärgiks parandada raviteekonna mugavust ja luua parimad võimalused sõeluuringutele kutsututele. „Haigekassa eestvedamisel on kaardistatud emakakaelavähi skriiningprogrammi teekond, millest saadud teavet koos arendusvajadustega plaanime kasutada ka teiste sõeluuringute tõhustamisel. Näeme suurt potentsiaali ka sõeluuringule kutsumise paremal sihtimisel ning korduvkutsete saatmisel,“ sõnas Parv.
Kuna hetkel on ülesanded erinevate asutuste vahel jagatud, siis on Parve sõnul haigekassa nõus võtma sõeluuringute korraldamise tervikvastutuse ja juhtimise enda kanda.
Teadlikkuse tõstmiseks sõeluuringutest teeb haigekassa tihedasti koostööd apteekritega. Apteekidele loodud infosüsteemi rakendus annab märku, kui ravimit või apteegikaupa ostev inimene kuulub uuringu sihtrühma – nii saab apteeker tuletada meelde sõeluuringus osalemise vajalikkust ja jagada täiendavat infot. Samuti tuletavad perearstid oma nimistu inimestele meelde, kui nad kuuluvad sihtrühma ja on oodatud uuringule.
