Sel aastal lisandus uus sõeluuring vastsündinutele. Samuti on katsetamisel kopsuvähi ja eesnäärmevähi sõeluuringud ning ette valmistatakse geeniandmeid arvestavat personaalset rinnavähi sõeluuringut.

Vastsündinutele lisandus sel aastal uus sõeluuring

Iga vanem loodab kogu südamest, et tema sündiv laps on terve. Kahjuks on tõenäosus, et lapsel on mõni pärilik või kaasasündinud haigus, 3–4%. Kui aga haigus avastatakse varakult, saab raviga õigel ajal alustada ja tervisekahjustused kas ära hoida või neid oluliselt leevendada.

Kõikidele Eestis sündinud ravikindlustatud vastsündinutele pakutakse tasuta sõeluuringut 21 kaasasündinud haiguse suhtes. Seejuures lisandus 2024. aastal ka spinaalse lihasatroofia ehk lihaste kärbumistõve sõeluuring. Tervisekassa terve lapse teenusejuhi Margit Savisaare sõnul ei ole paraku ilma sõeluuringuta võimalik kaasasündinud haigusi õigel ajal diagnoosida, kuna nende tõbede korral ei ilmne varaseid sümptomeid või on need vaevumärgatavad. 

Sõeluuringu protseduur on lihtne: imiku 48.–120. elutunnil võetakse tema kannast või varbast vereproov ja saadetakse see laborisse analüüside tegemiseks.

Kui analüüsi tulemustes ei ole kõrvalekallet, siis vanemaid eraldi ei teavitata ja tulemus kantakse terviseportaali. Kui tulemustes avastatakse kõrvalekalle, võetakse lapsevanemate või perearstiga ühendust, et võimalikult kiiresti korraldada kordusuuring.

„Olgu ära öeldud ka see, et sõeluuringu positiivne vastus ei tähenda, et lapsel on uuritav haigus, vaid et tal on suurem uuritava haiguse esinemise tõenäosus,“ rõhutab Margit Savisaar.

Eestis tegeletakse järjepidevalt uute sõeluuringute väljatöötamise ja kasutuselevõtmisega. Praegu on katsetamisel kopsuvähi ja eesnäärmevähi sõeluuringud ning ette valmistatakse geeniandmeid arvestavat personaalset  rinnavähi sõeluuringut.

Jätkub kopsuvähi sõeluuringu katsetamine

Eestis diagnoositakse keskmiselt üle 800 uue kopsuvähijuhu aastas. Paraku sureb igal aastal kopsuvähki üle 600 inimese. Kopsuvähk on raske haigus, kuid varases staadiumis kopsuvähki on lihtsam ravida – tõenäosus, et ravi on edukas ja patsient paraneb, on suurem kui hilisemal avastamisel. Vähi varasel avastamisel on häid tulemusi näidanud kopsuvähi sõeluuring, mida katsetatakse Tartu perearstide toel. 

„Patsientidest, kelle kopsuvähk avastatakse kaugelearenenud ja/või metastaseerunud staadiumis, on viis aastat pärast diagnoosi saamist elus vaid kuni 5%, samas esimese staadiumi puhul 55% patsientidest,“ kirjeldab sõeluuringu eesmärki tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna. 

„Mida varem me jaole saame, seda tõenäolisem on, et kirurgiline ravi on edukas ja inimene paraneb,“ rõhutab kopsuvähi teostatavuse uuringut juhtinud Tartu ülikooli (TÜ) kaasprofessor ja TÜ kliinikumi torakaalkirurg Tanel Laisaar. 

Tartu linnas ja maakonnas on kopsuvähi sõeluuringu läbiviimist katsetatud alates 2021. aastast. Esmalt tehti seda väiksemas mahus, kuid 2024. aastaks osales juba lõviosa Tartu ja Tartumaa perearstikeskustest. Perearstid ja -õed suhtlesid oma nimistute 55–74-aastaste ravikindlustatud patsientidega (kokku üle 24 400 inimese) ja küsisid, kas nad suitsetavad või on kunagi suitsetanud ja kas nende peres on esinenud kopsuvähki. Saadud vastuste alusel määratud riski põhjal suunati osa patsiente madaladoosilisse kompuutertomograafiasse, et tuvastada võimalik kopsuvähk. 

Elva Kesklinna Perearstikeskuses töötav perearst Maarika Kukk leiab, et kopsuvähi sõeluuringust on palju kasu. „Alguses olime kollektiiviga katseprojektis osalemise vastu, kuna tööd on nii palju, et uusi kohustusi oli väga raske juurde võtta. Kui otsustasime siiski sõeluuringut katsetada, nägime, kui palju kasu on kompuuteruuringutest. Ühel patsiendil leiti kopsuvähk, mis on praeguseks juba opereeritud. Palju on leitud ka erinevaid kopsu patoloogiaid ning muid haiguslikke nähte teistes elundites, nagu südames, kilpnäärmes, luu-liigesesüsteemis või seedeelundites,“ selgitab dr Kukk. 

2023. aasta augusti lõpu seisuga oli sõeluuringutel diagnoositud 30 kopsuvähi juhtu, neist enam kui pooled olid esimeses ja teises ehk varajases staadiumis. Avastatud vähkidest opereeriti 67%, samas on väljaspool sõeluuringut avastatud kopsuvähkidest kirurgiliselt ravitavad vaid kuni veerand. 

Tänavu algas eesnäärmevähisõeluuringu katseprojekt

Eestis avastatakse aastas ligi tuhandel mehel eesnäärmevähk, mis on varase avastamise korral väga hästi ravitav. Eesnäärmevähi varasemaks avastamiseks alustas Tervise Arengu Instituut koos Tervisekassa, Eesti Uroloogide Seltsi ning Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaiglaga eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu teostatavusuuringuga. 

Tervise Arengu Instituut ja tervisekassa saadavad alates mai lõpust sõeluuringu kutse 50–69-aastastele Tallinna ja Tartu meestele, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul teinud varakult eesnäärmevähki tuvastavat PSA analüüsi ning kellel ei ole elu jooksul diagnoositud eesnäärmevähki. Kokku on mehi, kellele pakutakse võimalust teha laboris PSA analüüs (prostataspetsiifilise antigeeni vereanalüüs), rohkem kui 13 000. Mehed, kelle vereanalüüsi tulemus näitab kõrget PSA taset, suunatakse uroloogi vastuvõtule. Uroloog teeb intervjuu, hindab riske ja suunab kõrgema riskiskooriga mehed MRT uuringule. 

„Eestis on eesnäärmevähk meestel kõige sagedamini diagnoositud vähivorm. Samuti oleme sellesse vähki suremuse poolest Euroopas esirinnas. Varase avastamise korral on see vähk väga hästi ravitav,“ sõnab Maria Suurna, lisades, et praegu töötatakse selle nimel, et tulevikus saaks eesnäärmevähi sõeluuringut teha üle Eesti.

Geeniinfol põhinev rinnavähi sõeluuring 

Tervisekassa valmistab ette rinnavähi varajase avastamise ja ennetuse personaliseeritud sõeluuringu programmi, millega on plaanis alustada 2025. aasta jooksul. Sõeluuringu sihtrühm on 40-aastased naised, kelle nõusolekul arvutatakse nende geeniandmete põhjal isiklik riskiskoor haigestuda rinnavähki. Kõrgema riskiskooriga naised peaksid hakkama teistest varem kontrollis käima, teised jätkavad tavapärases vanusepõhises (alates 50. eluaastast) sõeluuringuprogrammis.

Kas teadsid?

• Eestis on vereringehaiguste järel teiseks surmapõhjuseks vähk.
• Naistel on kõige levinumad vähipaikmed rinnas, jämesooles ja emakas.
• Meestel esineb kõige sagedamini eesnäärme-, kopsu- ja jämesoolevähki.
• Kui kuulud oma sünniaasta järgi tänavu vähi sõeluuringu sihtgruppi, ei pea jääma kutset ootama, vaid võid kohe sõeluuringuks aja broneerida!