Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79 aastat. See on läbi aegade kõrgeim tulemus, mis ületab ka teiste Balti riikide näitajaid. Inimeste tervena elatud aastate arv mõnevõrra siiski vähenes.

„Pärast koroonapandeemia ajal toimunud langust on oodatav eluiga taas tõusnud ja jõudnud ette ka 2019. aasta näitajast,“ märkis statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens.

Analüütik selgitas, et Euroopa riikide keskmisele oodatavale elueale, mis on esialgsetel andmetel 81,5 aastat, jääb Eesti veel siiski alla. „Meie näitaja on aga kõrgeim Balti riikide võrdluses. Kui Eestis on oodatav eluiga 79 aastat, siis Leedus 77,3 aastat ja Lätis 75,9,“ ütles ta.

Naaberriigis Soomes on oodatav eluiga aga oluliselt kõrgem kui Eestis, täpsemalt 81,7 aastat. Kõrgeima näitajaga riigid Euroopas on veel Liechtenstein, Šveits ja Hispaania, kus oodatav eluiga on veidi üle 84 eluaasta. Madalaim oodatav eluiga on Bulgaarias ja Lätis, kus see jääb alla 76 eluaasta. 

„Balti riigid jäävad Euroopa riikide seas silma veel suure soolise erinevusega oodatavas elueas. Kui Eestis on naiste oodatav eluiga 83,1 aastat, siis meestel 74,5,“ selgitas analüütik.

2023. aasta andmetest selgub, et Eesti inimesed elavad tervena 58 aastat. „Eelmise aastaga võrreldes on tervena elatud aastate arv vähenenud 1,2 aasta võrra. Mehed elavad tervena 56,4 aastat ning naised 59,5 aastat. Nii meeste kui naiste puhul on tervena elatud aastate arv võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra vähenenud. 

„Kui võrrelda oodatavat eluiga ja tervena elatud aastaid, selgub, et meeste eluiga on küll lühem, kuid nad elavad sellest kauem tervena. Meeste tervena elatud aastad moodustavad 75,7 protsenti oodatavast elueast. Naised seevastu elavad tervena 71,6 protsenti elueast,“ ütles Voolens.

Selgub ka, et tervena elatud aastate arv on kõrgem linnalistes piirkondades. 2023. aastal on aga asustuspiirkondade erinevus viimase viie aasta väikseim. Inimesed elavad linnapiirkondades tervena 1,51 aastat kauem kui maapiirkondades. 

Eesti rahvusest inimeste oodatav eluiga on mõnevõrra kõrgem kui mitte-eestlastel, olles vastavalt 79,6 ja 78,4 aastat. Vahe on siiski viimastel aastatel vähenenud.

Oodataval elueal on seos ka inimese haridustasemega. Kui kõrgharidusega naiste oodatav eluiga on 86 aastat, siis põhiharidusega meeste puhul 68,3 aastat. Sama trend esineb ka tervena elatud aastate puhul: kõrgharidusega inimesed elavad tervena kauem kui põhi- või keskharidusega inimesed. 2023. aasta andmete põhjal elavad kõrgharitud inimesed 61,81 aastat tervena, põhiharidusega aga 48,6 aastat. 

Selgub, et eestimaalaste kõrgeim oodatav eluiga on Tartu ja Harju maakondades, vastavalt 80,1 ja 79,8 aastat. „Tartu maakond on hetkel ainus, kus oodatav eluiga ületab 80 eluaasta piiri. Aastatel 2019 ja 2020 ületas 80 aasta piiri ka Harju maakond ja Tallinn, kuid hetkel on sealsed näitajad alla 80,“ täpsustas Voolens ja lisas, et kõige madalam on oodatav eluiga Ida-Virumaal, kus see vanus on 75,8 aastat.

Oodatav eluiga sünnimomendil on keskmine vanus, milleni vastsündinu eeldatavalt elab, kui ajavahemikule iseloomulikud suremuse näitajad ei muutu. Oodatava eluea arvutamise metoodika on lahti kirjutatud metoodikadokumendis. 

Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mida elab inimene tõenäoliselt igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks. Selle näitaja arvutamise üks komponent on küsitlusuuringuga saadav info selle kohta, mil määral on inimestel olnud vähemalt viimasel kuuel kuul mõne terviseprobleemi tõttu piiratud igapäevategevus. Arvesse lähevad ainult need vastused, kus inimene ütles, et ta ei ole terviseprobleemi tõttu üldse piiratud olnud.

2023. aasta andmed teiste Euroopa riikide prognooside kohta on esialgsed ning leitavad Eurostati andmebaasist.