Testis osalenud 18 riigi seas olid Eesti 15-aastaste noorte tulemused kolmandal kohal Šanghai ja Belgia järel. Kokku tegi finantskirjaoskuse testi Eestis 1088 õpilast.

Uuringus vaadeldi, kuidas noored teavad ja mõistavad finantsalased küsimusi ning oskavad neid teadmisi kasutada. Finantskirjaoskuse testis osalenud riikidest oli Eesti ainus, kus õpilaste sotsiaalmajanduslik taust ei mõjutanud märkimisväärselt tulemusi. See kinnitab ka PISA põhiuuringu ning probleemilahendusoskuste testi tulemusi – Eestis mõjutab sotsiaalmajanduslik taust noorte oskuste taset vähem kui teistes uuringus osalenud riikides. Samuti on erinevus linna- ja maakoolide õpilaste tulemuste vahel tunduvalt väiksem kui enamikes teistes riikides.

Haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski avaldas heameelt, et Eesti kooliharidus vähendab perekondlikust taustast tingitud erinevusi. „Haridussüsteemi eesmärgiks on tagada kõigi noorte potentsiaali realiseerimine sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust taustast,“ sõnas minister.

Ta lisas, et finantsvalikute mõistmine ja planeerimine on tänapäeval üha olulisem. „Järjest enam pakutakse tarbijatele uusi finantstooteid, kaupa saab osta eri riikidest üle maailma, mis nõuab õigete otsuste tegemiseks ja oma heaolu tagamiseks varasemast oluliselt suuremaid finantsteadmisi,“ rõhutas minister Ossinovski.

Gunda Tire, PISA riiklik koordinaator sihtasutusest Innove ütles, et heast finantskirjaoskusest on igal inimesel võimalik saada kasu mitmel erineval moel. „Parema finantskirjaoskusega inimene suudab hallata oma raha ning on otsustes teadlikum. Kuna uuring kinnitas, et finantsküsimustesse kaasatud noored on edukamad, peaks iga lapsevanem oma lapsele juba varakult finantsmaailma tutvustama,“ rõhutas Gunda Tire.

Uuringus tuleb selgelt välja, et lastega tuleb rahaasjadest kodus rääkida. Peredes, kus finantsasju ka lastega arutatakse, on lapsed tunduvalt teadlikumad. Koolis omandavad Eesti õpilased finantsalased oskused integreeritult mitme õppeaine kaudu, pädevusi saadakse muuhulgas matemaatikat, ühiskonnaõpetust, ajalugu ja ka muid aineid läbides.

Võrreldes teiste riikidega on siinsetel õpilastel rohkem praktilisi kogemusi igapäevaste pangateenuste kasutamisel – Eestis on pangaarvet või deebetkaarti omavaid õpilasi rohkem kui teistes osalenud riikides.

Eesti õpilaste finantskirjaoskuse tase on kõrgem kui seda võinuks matemaatika ja lugemise testi tulemuste põhjal eeldada. Väljakutse on aga saada tulevikus praegusest enam tipptasemel finantskirjaoskusega õpilasi. Nõrkasid ja väga nõrkasid õpilasi on Eestis vähe, kuid samas on ka tippude arv uuringus osalenud riikide keskmise hulgas.

Tähelepanu tuleb pöörata eesti- ja vene õppekeelega koolide õpilaste finantsalaste oskuste suhteliselt suurele erinevusele. Vene õppekeelega õpilaste oskused on umbes ühe õppeaasta ehk keskmiselt 42 punkti võrra nõrgemad.

Riigi majandus ja inimeste heaolu sõltub muuhulgas suurel määral inimeste finantsalastest teadmistest ja otsustest. Finantsteadlikud tarbijad on nõudlikumad toodete ja teenuste sisu ning kriitilisemad hinnakujunduse osas. Teadliku tarbija kaasabil suureneb turukonkurents ja võimendub innovatsioon.