Eesti maa-alal on korraldatud kümme rahvaloendust, neist esimene 1881. aastal. Viie põlvkonna jooksul on eestlased olnud Eestis enamusrahvus. Esimese rahvaloenduse ajal olid kõige arvukamad vähemusrahvused sakslased ja venelased, keda oli vastavalt 5% ja 3% elanikkonnast (ligi 47 000 ja 29 000). Järgmisel rahvaloendusel 1897. aastal oli sakslaste osatähtsus kahanenud alla 4% ja kahanemine jätkus järgmistelgi loendustel. Samal ajal venelaste osatähtsus rahvastikus suurenes ja saavutas oma kõrgpunkti 1989. aasta loendusel, mil venelased moodustasid 30% Eesti rahvastikust.
Eestlased, venelased ja muud rahvused, 1881–2010
2000. aasta rahvaloendusel loendati Eestis 142 rahvuse esindajaid. Üle 10 000 esindajaga ehk viis suuremat rahvusrühma on eestlased, venelased, ukrainlased, valgevenelased ja soomlased. Eelmisel, 1989. aasta loendusel oli eri rahvusi 121. Kahe rahvaloenduse vahel toimunud rahvuskoosseisus muutusi võib eelkõige siduda 11 aasta jooksul toimunud rändega ning võimaliku enesemääramise muutusega.
Eesti vähemusrahvused (v.a venelased), 1881–2010
Uue ülevaate Eestis elavate rahvaste kohta saab pärast aasta lõpus algavat 2011. aasta rahva ja eluruumide loendust. Tänavu toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Rahvus registreeriti juba esimesel rahvaloendusel. Kui 1897. aasta ülevenemaaline loendus välja arvata, siis on rahvust küsitud kõigil järgmistel Eesti alal 130 aasta jooksul toimunud loendustel.
Eestis tähistatakse rahvuste päeva 24. septembril.
Statistikaamet
