Uuringu käigus viidi läbi küsitlused suurtes jaekettides (Rimi, Selver, Prisma, ETK kauplused, R-kioskid, Statoil jt) ning ka spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse majatarvetega, kodumasinatega, ehitusmaterjalidega, rõivastega, jalatsitega, farmaatsia- ja meditsiinikaupadega, parfümeeriakaupadega jne.
Küsimustik saadeti kokku 500 müügikohale, mille piirkonnas elab üle 800 000 elaniku. Vastuseid laekus 369 ehk ligi 75%. Saadud tulemuste täpsustamiseks ja tarbijakäitumise jälgimiseks viidi läbi ka vaatlus, teatas keskkonnaministeerium.
Küsitlustest selgus, et vaatlusaluses piirkonnas tarbitakse kokku 133,2 miljonit kilekotti aastas, sealhulgas 114,9 miljonit eriti õhukest kilekotti ning 18,3 miljonit õhukest kilekotti. Spetsialiseeritud kaupluste plastkandekottide tarbimine moodustab 0,4% üldisest tarbimisest.
Eriti õhukesi plastkandekotte müüakse vaatlusaluses piirkonnas 3,1 miljonit tükki ning puu- ja juurvilja pakendamiseks kasutatakse 64,8 miljonit tükki. Toiduhügieeni eesmärgil kasutatakse 42,8 miljonit plastkotti.
Aprilli lõpus heakskiidu saanud Euroopa Parlamendi uue direktiivi kohaselt tuleb Euroopa Liidu liikmesriikidel vähendada kilekottide kasutamist. Sisuliselt saavad liikmesriigid võimaluse saavutada ükskõik milliste meetmetega vastavad sihttasemed – 90 kilekotti elaniku kohta aastas 2019. aastaks ja 40 kilekotti elaniku kohta aastas 2025. aastaks – või keelata 2019. aasta 1. jaanuarist õhukeste kilekottide tasuta jagamine poodides.
