Riigi lisaeelarve projektis on kohalikele omavalitsusele kavandatud 130 miljonit eurot, sellest 30 miljonit eurot tulude alalaekumise ja viirusega seotud kulude suurenemise katteks. Majanduse kiireks elavdamiseks tehtavateks investeeringuteks on praeguse seisuga kavas eraldada 100 miljonit eurot, sellest 30 miljonit teede korrastamiseks ja 70 miljonit uute investeeringute käivitamiseks.
Terik märgib minister Jaak Aabile adresseeritud kirjas, et valitsus on korduvalt kinnitanud kohalikele omavalitsustele olemasoleva tulubaasi säilimist ja palunud ametnike ning teiste töötajate, sealhulgas kooli ja lasteaia õpetajate, töötasu mitte alandada.
Samas riigi lisaeelarve seletuskirjast selgub, et valitsus on prognoosinud omavalitsustele tulumaksu alalaekumist arvestuslikult 192 miljoni euro ulatuses. Tulubaasi vähenemise leevendamiseks planeerib aga valitsus ilma investeeringuteta kõigest 30 miljonit eurot, mis muuhulgas sisaldab ka kriisiga seotud kulutuste kompenseerimist omavalitsustele," osundab Terik kirjas.
Seega kõige optimistlikuma stsenaariumi järgi jääb omavalitsustel Teriku arvutuste kohaselt saamata 62 miljonit eurot.
Eeltoodud numbrite põhjal on selge, et kohalikud omavalitsused peavad olema valmis suurteks kärbeteks ning kõiki eelarves planeeritud tegevusi ning investeeringuid ei suudeta realiseerida," tõdes Terik kirjas, lisades, et valitsus aga julgustab samas tegema uusi täiendavaid investeeringuid 70 miljoni euro ulatuses.
ELVL-i juhatuse arvamuse kohaselt vajaksid väljapakutud kriisimeetmete paketi kasutamise tingimused paindlikkust, universaalsust ja kohapealset otsustamise võimalust, lähtudes tegelikust situatsioonist ja võimalikust kanduvast survest negatiivse eelarve koostamise vajadusele, kirjutab Terik.
Muu hulgas soovivad omavalitsused lisaeelarves investeeringuteks kavandatud 100 miljoni kasutamisel paindlikumaid tingimusi, näiteks uutele investeeringutele määratud 70 miljoni kasutamise lubamist 2020. aastal kavandatud investeeringute tegemiseks või nende osaliseks katmiseks.
Juhul, kui ei ole võimalik paindlikust rakendada, siis on oluline suurendada kompenseeritavat tulubaasi, et omavalitsused saaksid omavahenditest kavandatud investeeringutega edasi minna ja läbi selle anda täiendava võimenduse majandusprotsessidesse," leiab Terik.
Samas ei ole kohalike omavalitsusüksuste juhtidel Teriku sõnul kindlustunnet, et 30 miljonit eurot on piisav kõigi kriisist tingitud kulude katmiseks.
Olukorras, kus tulubaas väheneb ja omavalitsustel on vaja teha elanike jaoks vajalikke suuremahulisi investeeringuid, on laenuraha kasutamine paratamatus."
Kuna Teriku sõnul on kommertspankade raha muutumas kallimaks kui oli seda enne kriisi algust, oleks kaalumist väärt võimalus erandkorras investeeringute tegemiseks saada riigikassa laenu soodustingimustel – näiteks 0-protsendine intress ja põhiosa tagasimaksmine alates kolmandast aastast, pakub Terik.
