Kõikjal Eestis 30 minutiga haiglasse ei jõua. Välja jäävad peamiselt maakonnakeskustest kaugemad alad, kus teedevõrk ja asustus on hõredam. Suur osa neist on soostunud alad, näiteks Emajõe Suursoo, Alutaguse, Soomaa ja Kõrvemaa piirkond. Kuid välja jäävad ka tihedama asustusega alad nagu näiteks Harjumaal Kehra ja Kuusalu ümbrus, Tartu maakonnas Rõngu vald, Lääne-Virumaal Jäneda piirkond.
Piirkondades, mis jäävad haiglatest 30-minutilise autosõidu kaugusele, elab suhteliselt rohkem nooremaid ning 30 minuti alast väljapool suhteliselt rohkem vanemaealisi elanikke. Arvestades nooremate koondumist linnadesse ja nende lähedusse on see igati ootuspärane.
Haiglavõrgu planeerimisel on Eestis lähtutud põhimõttest, et haiglad asuksid 1-tunnise autosõiduteekonna või kuni 70 km kaugusel elanikest. Haiglate 1-tunnise autosõiduteekonna teeninduspiirkonnad katavad peaaegu kogu Eesti, kusjuures ulatuslikud alad jäävad mitme haigla teeninduspiirkonda. Selle teeninduspiirkonna sees elab 99% rahvastikust. Küsitav on ühe tunniga haiglasse jõudmine väikesaarte elanikel.
Ka erinevate haiglate teeninduspiirkonda kuuluva rahvastiku vanusjaotus on erinev, sarnanedes piirkonna rahvastiku vanusjaotusele. Näiteks Narva Haigla teeninduspiirkonda jääb suhteliselt rohkem 50–64-aastaseid ja 70–74-aastaseid, seevastu Tartu Ülikooli Kliinikumi teeninduspiirkonnas on rohkem nooremaid, 15–34-aastaseid.
Ülle Valgma,
kartograaf,
Statistikaamet
Mare Ruuge,
vanemanalüütik,
Tervise Arengu Instituut
