Interaktiivse graafiku aluseks on 6,5 miljonit haigekassa eriarstiabi raviarvet 2013.–2014. aastast grupeerituna patsiendi vanuse, soo ja põhidiagnoosi kaupa, teatas haigekassa.
Haigusjuhtude keskmise arvu ja kulude leidmisel on arvesse võetud Eesti rahvastiku soo ja vanuselist jaotust. Selleks et üksikjuhtumid ei oleks graafikult tuvastatavad, eemaldati andmestikust mõningad arved, mis üldsummasid ja proportsioone siiski märkimisväärselt ei muuda. Lähiajal lisanduvad graafikusse ka 2015. ja 2016. aasta andmed.
"Kindlustatutele osutatud tervishoiuteenuste andmete analüüsi avalikustamine suurendab tervishoiusüsteemi läbipaistvust, mis on üks meie prioriteete. Loodud graafik näitab selgelt, et suurem osa kõigist eriarstiabi kuludest tehakse juba praegu vanemaealiste patsientide raviks. Arvestades, et praegune Eesti tervishoiu rahastus sõltub peamiselt tööhõivel põhinevast rahastamisest ning vaadates tendentsi, et meie elanikkond vananeb järgnevate aastakümnete jooksul veelgi ja tööealisi inimesi jääb järjest vähemaks, on selliste süvaanalüüside teostamine oluliseks toeks tervishoiusüsteemi rahastuse ja jätkusuutlikkuse diskussioonides,” ütles haigekassa finantsjuhtimise osakonna juhataja Pille Banhard.
Interaktiivne graafik annab ülevaate nii eriarstiabi tervishoiukulude üldpildist kui võimaldab uurida täpsemalt mõnda huvipakkuvat diagnoosikategooriat. Eriarstiabi kuludes, mis moodustavad 80% tervishoiuteenuste eelarvest, domineerivad ootuspäraselt kulutused vanemaealiste raviks. Näiteks kui kõikide 40-aastaste eesti inimeste eriarstiabikulud on alla viie miljoni euro, siis 65-aastaste puhul on see juba üle kahe korra suurem. Ning kui 45-aastase Eesti elaniku keskmine kulu Eesti riigile aastas on alla 300 euro, siis 50-aastase puhul on see juba 350 ning 60-aastase puhul 550 eurot.
Graafik võimaldab võrrelda kulutusi meestele ja naistele. Nii ilmneb näiteks, et kui keskmiselt kulub ühe 78-aastase eestimaalase raviks tuhat eurot aastas, siis samas vanuses mehe raviks kulub keskmiselt märkimisväärselt rohkem – ligi 1300 eurot, samas kui keskmiselt ühe naise ravile kulub alla 900 euro aastas.
Keskmised kulud ühe mehe kohta on naiste vastavast näitajast suuremad paljudes diagnoosikategooriates, teiste hulgas on oluline vahe vereringeelundite haiguste ja kasvajate ravikuludes. Need kaks on kõige kulukamad diagnoosikategooriad – 2014. aastal kulus vereringeelundite haiguste raviks haigekassal 93 miljonit ja kasvajate raviks 61 miljonit eurot.
Kuigi üldine tervishoiukulude ülevaade on olnud alati kättesaadav, on loodud graafiku detailne diagnoosi- , vanuse- ja soopõhine vaade uudne ning kasutatud on uudseimat interaktiivset esituslahendust.
