Keskkonnaagentuur teeb koostöös teiste riikide ilmateenistustega ilmaprognoose ning edastab inimeste tervise ja vara kaitseks hoiatusi ohtlike ilmanähtuste kohta,“ rääkis keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. „Paljudele on kindlasti üllatus, et ilmamudelid saavad lisaks maapealsetele seirevõrkudele andmeid ka regulaarseid liinilende teostatavatelt õhusõidukitelt, mis on varustatud mõõte- ja andmevahetusseadmetega.“
Praegu ei laeku liinilennukitelt enam kõiki meteoroloogilisi andmeid, mis on täpsete ilmaprognooside koostamise eelduseks.
Ohtlike ilmastikunähtuste hoiatuste koostamiseks ning näiteks ka Eestile eile lähenenud ja öösel möllanud tormi kulgemise parimaks prognoosimiseks on need andmed hädavajalikud,“ lisas Ala.
Sarnane olukord ehk vajadus lisasondid välja saata oli ka 2008. aastal, kui Islandi vulkaanipurske tõttu lennuliiklus mõneks ajaks seiskus. Toona saadeti neid nädal aega järjest iga päev. Praeguses olukorras võib tihedamate vaatluste periood kujuneda veelgi pikemaks.
Esimene täiendav raadiosond saadeti ilmaõhupalliga Tallinn-Harku aeroloogiajaamast välja neljapäeva pärastlõunal ja sellelt sai keskkonnaagentuur kõrgemate õhukihtide õhuniiskuse muutumise, tuule suuna ja kiiruse infot.
Tallinn-Harku aeroloogiajaam läbis hiljuti suurema uuenduse. Märtsi lõpus võeti jaamas kasutusele uus raadiosondide välja saatmise automaatjaam, mis võimaldab varasemast mitmeid kordi tihedamat andmesidet, analüüsi ja seeläbi ka täpsemat ilmaprognoosi koostada.
