Majandus- ja taristuminister Taavi Aas lausus, et siseruumides tuleb kasutusele võtta täiendavad ettevaatusabinõud, sest praeguste teadmiste põhjal ei saa välistada SARS-CoV-2 levikut piiskade aurustumisel tekkivate peenosakeste kaudu.
Kuna peenosakesed lenduvad õhus ja läbivad pikki vahemaid, ei pruugi siseruumides piisata vaid kahemeetrise distantsi hoidmisest, kui ruumis eksisteerib piisavalt suur peenosakeste kontsentratsioon,“ sõnas ta. „Ohu tõenäosus on suurem just umbsetes ja ülerahvastatud ruumides, kus on puudulik ventilatsioon.“
Teisipäeval jõustuv määrus sätestab, et eriolukorra ajal ei tohi hoone ventilatsioonisüsteemi välja lülitada isegi siis, kui hoone pole kasutuses. Ventilatsioonisüsteem peab ka õhtutel ja nädalavahetustel töötama kas projekteeritud (100-protsendilisel) tootlikkusel ehk tavapärasel päevarežiimil või vähendatud, vähemalt 40-protsendilisel tootlikkusel. Vähendatud tootlikkusel töötav ventilatsioonisüsteem tuleb projekteeritud tootlikkusele lülitada vähemalt kaks tundi enne hoone või hoone osa kasutamise algust.
Oluline on üle vaadata retsirkulatsiooniga ventilatsioonisüsteemid, mis on tihti kasutusel näiteks kauplusladudes ja ostukeskuste hoonetes. Need tuleb lülitada sajaprotsendiliselt välisõhu peale, et vältida võimalikku viiruste tagastumist läbi ventilatsioonisüsteemi. Ka muude ventilatsioonisüsteemide töös tuleb üle vaadata õhu sissepuhke ja väljatõmbe seadistused, et süsteem oleks võimeline õhku välja tõmbama ilma seda tagasi suunamata.
Nendes hoonetes, kus pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, tuleb ruume intensiivselt tuulutada. Seda tuleks teha vähemalt kord tunnis ja 15 minuti jooksul enne mitme inimese koosviibimist.
Ruumipõhine ringlusõhuga jahutus- või kütteseade tuleb välja lülitada. Erandiks on juhud, kus seadet pole võimalik välja lülitada või selle töö on vajalik ruumis kindla temperatuuri hoidmiseks. Sellisel juhul tuleb tagada läbi seadme pidev õhuvool. Kui fan-coil töötab, siis tuleb see ümber seadistada nii, et ventilaator vahepeal välja ei lülituks, et vältida viiruse kogunemist filtrisse.
Nõuded kohalduvad kõigile mitteelamutele ja hoolekandeasutuste hoonetele, aga mitte elamutele või ühiselamutele. Nõudeid ei rakendata hoonetele, mis ei ole kasutuses vähemalt 60 protsendi ulatuses. Sinna hulka kuuluvad ka need hooned, mida eriolukorra tõttu ajutiselt ei kasutata, sest tühjade hoonete ventileerimine või tuulutamine ei loo lisandväärtust.
Täiendavate ventilatsiooninõuete kehtestamisel tugines ministeerium Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse ja REHVA (Federation of European Heating, Ventilation and Air Conditioning Associations) poolt välja töötatud soovitustele.
