Väljastatud haiguslehtede hulk on viimasel kahel aastal olnud rekordiline eelkõige koroonapandeemiast tõttu. Läinud aastal oli rekordkuu märts, kui ühes kuus maksti välja 62 000 haiguslehte summas 16 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpul pead tõstnud Omikroni tüvega seoses väljastati tänavu jaanuaris pea 55 000 haiguslehte.

22. veebruari seisuga on veebruaris avatud 118 000 haiguslehte. Haigekassa juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul neist kõik veebruari seisuga aga väljamaksmisele ei kuulu, sest haigusleht võidakse lõpetada alles järgmisel kuul. “Siiski on juba eilse seisuga suletud lehti 64 000 summas 13,8 miljonit eurot ning seega on rekord käes juba siis, kui kuu lõpuni on veel mitu päeva minna,” selgitas Banhard.

Maksmise käigus on läbi aastate ilmnenud, et haigekassal puuduvad suure hulga inimeste õiged pangakonto andmed, töövõimetushüvitise ülekanne tehakse aga just sellele arvelduskontole, mis on haigekassale edastatud. “Tekkinud on huvitav olukord, kus inimesed justkui ei hooli rahast, milleks neil on õigus. Tavaliselt on meil väga palju haiguslehtede väljamaksmisega seotud küsimusi, kõige rohkem neid, kus uuritakse, millal raha laekub. Nende inimeste puhul on aga olukord vastupidine. Meie tahaksime maksta, aga ei ole, kuhu maksta. Seetõttu palume riigiportaalis oma arvelduskonto andmete õigsust ja olemasolu kontrollida,” rääkis Banhard.

Arvelduskonto andmeid saab mugavalt lisada ja muuta riigiportaalis eesti.ee teenuses „Arvelduskonto ja andmed haigekassas“.

Banhardi sõnul on haigekassal juba alates 2019. aastast puudu enam kui 7000 inimese arvelduskonto andmed, mille tõttu ei ole neile hüvitisi saadud välja maksta. Neist 1500 on lisandunud sel aastal. Kõigi nende 7000 peale kokku ulatub summa hinnanguliselt 700 000 euroni.

"Kusjuures rahalise hüvitise saamise õigus aegub kolme aasta jooksul ja kui selle aja jooksul ei ole inimene oma andmeid meile edastanud või neid ise riigiportaalis uuendanud, siis kaob tal ka õigus ootel olnud rahale. Meie klienditeenindus on igal aastal aktiivselt selle probleemiga tegelnud, saatnud inimestele e-kirju, paberkirju ja proovinud ka helistada, et õiged kontoandmed kätte saada ja makse ära teha. Sisuliselt on tekkinud olukord, kus riik peab tuhandeid inimesi neile raha kandmiseks taga otsima,” kinnitas Banhard.

Lisaks kontoandmetele palub haigekassa riigiportaalis üle kontrollida ja vajadusel uuendada oma kontaktandmed nagu telefon ja e-post.

On oluline, et riigiportaalis on olemas kõik vajalikud ja õiged andmed, et riik saaks vajadusel inimestega ühendust võtta, dokumente saata või hüvitisi üle kanda,

sõnas Banhard.

Väljastatud haiguslehtede arv on tänavu jätkuvalt suur, kuid arvutamise ja väljamaksmise protsess toimub haigekassas automatiseeritult ja siiani pole probleeme esinenud. Kõigi lehtede hulgas on inimese poolt ülevaatamist vajavaid lehti vähesel määral. Kui inimese tööandja on andmed kinnitanud, laekub hüvitis tema pangakontole reeglina paari päeva jooksul.

Ajutised töövõimetushüvitised on haigus-, hooldus ja sünnitushüvitised ning nendele on õigus töötavatel inimestel. Alates 2021. aastast rakendatakse haiguslehtede maksmisel korda, kus töötaja omaosaluseks on haiguslehe esimene päev ning järgmised haiguspäevad kompenseeritakse tööandja ja haigekassa poolt. Töövõimetuslehti maksti 2021. aastal 267 tuhandele inimesele kogusummas ligi 223 miljonit eurot. Haiguslehti nendest hüvitati kokku 131 miljoni euro eest. Võrreldes 2020. aastaga kulus hüvitiste väljamaksmisele 31 miljonit eurot rohkem.