Haridus- ja teadusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik möönis ERR-ile, et on olnud juhtumeid, kus soov distantsõppele minna on kevadisest taktikast lähtunud. "Koolidel ja koolipidajatel tuleb mõista, et eelmise laine lähenemine ei ole praegu aktuaalne ja seekord tuleb keskenduda lahendustele, mis täidavad koolide avatuna hoidmise eesmärki," rääkis Sannik.

Inimlik soov hoida ära igasugune viiruse levik ei ole realistlik, püüdlused võiks seada viiruse leviku piiramisele,

rõhutas ta.

Sannik selgitas, et klasside distantsõppele suunamist on tulnud ette muu hulgas seetõttu, et lihtsustatud karantiini pole saanud rakendada, kuna vanemate nõusolek õpilaste testimiseks ja vaktsineerimiseks on veninud.

Samuti tunnistas ta, et kooliaasta alguses ei ole kõik reeglid olnud üheselt arusaadavad ning nende rakendamine on nõudnud aega.

Sannik nõustus, et kohati on koolijuhid teinud otsuse minna distantsõppele liiga kergekäeliselt. "Loomulikult on koolijuhil vastutus füüsilise ja vaimse tervise tagamise osas, kuid siin on mõistlikud piirid ja meetmed, mis peaks olema ohtude ja kasu mõttes tasakaalus," selgitas ta.

"Kooliealiste osas on teada, et viirus ei levi koolikontaktide puhul nii intensiivselt kui teistes kohades. Samuti teame ka seda, et selles vanuses ei ole viiruse tagajärjed üldjuhul rasked. Lühiajaline haigestumine pole võrreldav nädalate pikkusest distantsõppest tingitud kahjudega."

Huvitegevusest kõneledes rõhutas Sannik, et vaktsineeritud lapsed sellest kõrvale jääma ei pea. "Nende liikumist ei piirata, samuti ei piirata huvitegevuses osalemist," ütles Sannik. "Huvitegevuses ja muudes kohtades liikumist piiratakse ainult vaktsineerimata lihtsustatud eneseisolatsioonis õpilasele, kes testimisega nõustub ja saab seeläbi liikuda vaid kodu-kool trajektooril."

Sannik ei pidanud mõistlikuks praegu veel kõigi piirangute kaotamist haridusasutustes, kuid leidis, et septembri lõpus võiks piirangud üle vaadata, kui on selgem, millist mõju kooliaasta algus on viiruse levikule avaldanud.

"Kuigi on teadusandmeid, et koolides seatud piirangud omavad väikest kaalu viiruse levikule ühiskonnas laiemalt, siis samas pole see ka olematu," ütles ta.

"Hetkel, mil vaktsineeritute osakaal pole piisav, oleks vastutustundetu loobuda täielikult viiruse leviku pidurdamisest läbi piirangute. Kui mingis piirkonnas on vaktsineeritute osakaal piisavalt kõrge, on piirangute lõpetamine või leevendamine kaalumist väärt."

"Haridusasutustega seotud piirangute üle saab konkreetsemalt otsustada peale seda, kui on täpsemalt selgunud kooliaasta algusega seotud kõik asjaolud, mis otseselt seotud ka vaktsineerimise seisuga haridusasutustes ja mis tulemuse on andnud koolides läbiviidavad testimised," rääkis Sannik etappidest, mis tuleb läbida enne piirangutest loobumise kaalumist.

"Kujuneva tegeliku olukorra pinnalt saab teha ka järgmised otsused, kus peamine eesmärk jätkuvalt on koolide avatuna hoidmine. Sõltuvalt sellest, milline see statistika ja sellest lähtuv analüüs saab olema ja kuidas on edenenud vaktsineerimine ja testimine, saab võtta kaalumisele ka huviharidusega seotud võimalikud muudatused."