Euroopa Komisjoni volinik õigusküsimustes Didier Reynders tõi uuringu tulemusi esitledes välja, et digitaalses maailmas on tarbijate petmised saanud igapäevaseks ning toob kaasa rahalist kahju. Sellised juhtumid kahtlemata mõjutavad e-kaubanduse mainet, kuna tarbijail tuleb oma käitumist digitaalsel turul väga hoolikalt jälgida. Reynders kinnitas, et EL järelevalveasutuste võimekus on tõusmas ning ka e-kauplejad, sotsiaalmeediaplatvormid ning maksete vahendajad peavad võtma kasutusele viise, kuidas tarbijat neis olukordades kaitsta.
Digitaalsete tarbijate kaitsmine oli eelmisel nädalal toimunud Consumer Summiti peateemaks. Kõnekas on ka fakt, et iga kuues petta saanud tarbija kandis rahalisi kahjusid, mis jäid enamasti kuni 500 euro piiresse. See tähendab, et Euroopa Liidu elanikud on kahe aasta jooksul kokku saanud selliste pettuste teel kahju üle 24 miljardi euro.
Kõige enam said inimesed petta rahaga, nt said võltsteated loteriivõitudest, järgnesid identiteediga seonduvad pettused ning ostudega seonduvad pettused. Väga levinud pettusekanalid on e-post ja bännerreklaamid veebilehtedel. Kusagile ei ole kadunud ka petukõned telefonidele.
Uuringu tulemused näitasid ka seda, et kõige enam petta saanuid leidus nendes riikides, kus on palju internetikasutajaid,“ selgitas EL tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Tammaru.
Näiteks igast kümnest seitse tarbijat Taanist on saanud pettuse osaliseks, aga Bulgaarias, kus on interneti levik oluliselt väiksem, sai petta kaks tarbijat kümnest. Eestis oli petta saanud pea iga kolmas tarbija. Eesti on Tammaru hinnangul internetilevi osas küll väga eeskujulik, aga pettasaanute arv on võrreldes teiste riikidega madalamate seas. Petta saanud vastajatest üle kolmandiku ütles uuringus, et varasem petukogemus mõjutab ka tema usaldust ausate kauplejate vastu e-kanalites.
Uuring viidi läbi 2019. aasta augustist oktoobrini ja see hõlmas kõiki 28 EL liikmesriiki ning ka Islandit ja Norrat. Vastajateks olid vähemalt 18-aastased elanikud. Kokku osales uuringus 28 239 inimest.