Peamiselt kasutati internetti veebiväljaannete lugemiseks, internetipanganduseks, e-postinduseks ja infootsinguks. Interneti kasutamise oskustest on enim suurenenud interneti kaudu helistamine — viimase kolme aastaga on internetti helistamiseks kasutanud 16–74 aastaste internetikasutajate osatähtsus kaks korda kasvanud. Kui otsingumootorit kasutanud ja e-kirjale faili lisanud oli enamus internetikasutajaid, siis failivahetusprogramme oli kasutanud iga kolmas ja veeblehte koostanud vaid iga kuues.
Lastega leibkondadest, kus oli vähemalt kaks täiskasvanut, puudus kodus internetiühendus vähem kui kümnendikul. Üksi elavatest täiskasvanutest said kodus internetiühenduseta hakkama rohkem kui pooled. Peamiseks takistuseks internetiühenduse hankimisel oli puudulik interneti kasutamise oskus ning seadmete ja ühendusega seotud kulud.
Ettevõtete internetikasutus on püsinud viimased kolm aastat samal tasemel. 10 ja enama hõivatuga ettevõtete hulgas oli internetiühendus peagu kõigil, üheksal juhul kümnest oli tegemist püsiühendusega. Kõige levinum oli ettevõtete hulgas endiselt DSL tüüpi püsiühendus. Suurenenud on mobiilse interneti kasutamine — eelmisel aastal kasutas seda kaks, sel aastal kolm ettevõtet kümnest.
Statistikaamet
