puzzleJa sealt edasi jätkata muidugi selle lahendamisega. Prahalad rõhutas sealjuures, et lähtekohaks on juht, mitte teooria. Nii kirjutab Vello Rääk Directoris nr.5 (mai 2011).
Tänases keelepruugis läheneb sellisel moel juhtimise arendamisele coaching. Enamikku tuntud juhtimisteoreetikutest palgatakse ka tippfirmade nõustajateks, kuid kaugeltki mitte kõik neist pole treenerid-nõustajad, vaid pigem analüütikud-konsultandid. Prahalad ilmselt valdas mõlemat oskust.
Äripäeva kirjastuse üllitatud raamatus „Lihtsalt kuula“ (Äripäev 2011) räägib ameerika psühhiaater (keda muide nimetatakse ka äripsühhiaatriks) Mark Goulston sellest, kuidas ta müüb oma konsultatsiooni tippjuhtidele. Tema erioskus on inimesi kuulata, neid olulisel teemal rääkima ja lõpuks ka tegutsema panna. Kusjuures teemad on enamasti vägagi „kuumad“, tõsiselt konfliktsed. Ometi suudab Goulston saavutada inimestega kontakti ka väga pingelistes olukordades (näiteks on ta pidanud pantvangiläbirääkimisi ja õpetab seda oskust ka teistele). Kuigi ta selgitab oma juhtumite lahendamist tänapäevase neuroteaduse seisukohalt, on ka tema põhisõnum selge – tuleb huviga kuulata teist inimest ja püüda teda mõista. See avab suhetes uued perspektiivid ning juhtimine saab uue kvaliteedi.
Nii juhtimise professor ja ärikonsultant Prahalad kui psühhiaater ja ärikonsultant Goulston räägivad ühte ja sama juttu – ärikonsultatsioonis või nõustamises tuleb lähtuda inimesest, juhist. See annab parimaid tulemusi. Ehk teisisõnu – kui firmal on probleeme, siis on need tema juhi probleemid. Ja kui juhil on probleeme, siis on need tema firma probleemid.
