Raidla kritiseeris valitsuse ja opositsioonierakondade tegevust. "Võitjale peab kuuluma lõpplahendus, aga võitja ei saa kaaperdada menetlust," ütles Raidla.
Raidla käis välja mitu varianti, kuidas Eesti võiks edasi minna. Ta tõi Hollandi näite, kus vähendati ametkonda ja haldusnorme ning sellega hoiti esimesel korral kokku 6 miljardit ja teise vähendamise ajal 2,5 miljardit eurot ning midagi ei läinud halvemaks.
"Saab, kui tahetakse," viitas Raidla Hollandi kogemusele ja ütles, et Eestis võiks kärpida ametnikkonda järgmise kaheksa aasta jooksul 25 protsenti.
See vähendab koormust, mida ühiskonnale ebamõistlikult laotakse,
lisas Raidla.
Sellega viitas ta normide, kohustuste ja koormiste aina paisuvale armeele, millega Eesti inimestel tuleb rinda pista.
Raidla ütles, et kuigi ajad on ärevad, soosivad just sellised ajad tegelike reformide elluviimist. Nii soovitas ta pikendada presidendi ametiaega seitsme aasta peale, aga lubada inimesel president olla vaid üks ametiaeg.
Samuti rõhutas Raidla, et sõnapaar "rahva kaasamine" on nonsenss, sest rahvas on kõrgeima võimu kandja, tema kaasab hoopis poliitikud ja ametnikud. "Rahvahääletusel tuleb punn eest võtta," soovitas ta. Samuti tuleks tuua Eesti demokraatiasse rahvaküsitlused.
Raidla viitas ka viimase kümnendi kehvale kombele panna ametisse oma valdkonnas ebakompetentsed ministrid ja käis välja plaani, et ministrikandidaadid peaksid läbi tegema kaks avalikku usutlemist kaamerate saatel.
"Normaalne inimene kardab olla avalikult rumal. Kui tema sellest aru ei saa, peab aru saama erakond. Kui erakond ei saa aru, peab aru saama peaministrikandidaat, kui ka tema ei saa aru, on lootus, et Kadriorg saab," rääkis Raidla.
Ta rõhutas, et probleem ei ole selles, kui minister on generalist, vaid kui minister oma valdkonda ei tunne, siis on see lihtsalt ametnike söögilaud: kuna nemad tunnevad oma valdkonda, saavad nad teha, mida tahavad.
