Tartu endise abilinnapea Priit Humala ja suurärimees Parvel Pruunsilla üle peetaval kohtumenetlusel astusid teisipäeval tunnistajapinki Tartu pikaaegne linnasekretär Jüri Mölder ning Priit Humala õde Kadri Humal-Ayal. Kolmapäevasel istungil kuulati üle kaks linnaametnikku ja volikogu liige, kirjutab Postimees.

Lõviosa ajast Jüri Mölderi ülekuulamisel kulus sellele, et linnasekretär selgitas küsimustele vastates kogu protsessi kulgu, mis puudutab Tartus asuva J. Kuperjanovi 9 hoonet.

Algselt tundis linn selle vastu pikalt huvi ja tehniliselt oli neil ka võimalus Riigi Kinnisvara aktsiaseltsilt (RKAS) see eelisõigusega ära osta, kuid lõpuks otsustas linn sellest loobuda.

Prokuratuur tuginebki oma süüdistuses sellele, et Priit Humal kallutas abilinnapeana linnavalitsuse otsust, kuna samal ajal soovis hoonet osta üliõpilaskorporatsioon Sakala, mille liige ja rahastaja on Pruunsild, kes on omakorda Isamaa erakonna suurtoetaja.

Möldri sõnul olid läbirääkimised RKASiga kummalised, sest algselt soovitati linnal osaleda enampakkumisel. "Isegi kui ministrid väljendasid Tartu linna toetavaid seisukohti, siis RKASi juhtkond töötas sellele selgelt vastu," ütles Mölder.

Ühel hetkel tuli lauale aga variant, et linn annab riigile politseimaja ehitamiseks kinnistu ning raha ja saab vastu Kuperjanovi kinnistu.

Kuna aga tolleks hetkeks oli Tartu linnajuhtide peades käimas mõtted ka SÜKU ehituse üle, otsustati lõpuks mitte Kuperjanovi kinnistut endale võtta. Möldri sõnul ei oleks linnal lihtsalt olnud rahalist võimekust kinnistuga tegeleda.

Lisaks linnasekretärile kuulati kohtus videosilla teel üle ka Humala õde Humal-Ayal, kes elab Keenias. Tema ülekuulamisel keskenduti prokuratuuri esitatud väitele, et Pruunsild oli seotud Humala pereliikmete laenudega.

Humal-Ayal kirjeldas kohtus, et tahtis osta endale Keeniasse korterit ning seetõttu võtta mõnest Eesti pangast laenu. Selgus aga, et Eesti pangad ei saa välismaal kinnisvara ostmiseks kodulaenu anda ning appi lubas tulla vend Priit, kes oli nõus laenu enda nimel ning enda maja tagatisel võtma.

Humal-Ayal suhtles laenuasju ajades ka BigBankiga, mille omanikuks on Pruunsild, ning ühel hetkel rääkis Humal asjast ka otseselt pangajuhiga, kes andis neile edasi panga töötaja kontakti.

Lõpuks aga BigBankist laenu ei võetud, sest Humal-Ayali sõnul oli Pruunsilla panga poolt pakutav laen lihtsalt kallis. "Veebilehel liigutatavad nupukesed nägid päris head välja, aga see pakkumine, mis ma sain, ei näinud hea välja," võttis ta asja kokku.

Kolmapäevasel istungil astus esimesena tunnistajapinki pikaaegne Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven, kes esiti selgitas kohtule oma tööülesandeid ja töö iseloomu. Linnaplaneerimise osakonna ülesandeks on Tartus muu seas ka näiteks linnale vajalike maade omandamine, kuid nemad tegelesid Ahvena sõnul valdavalt just nende kinnistutega, kus pole hooneid. 

Ahven selgitas, et tema otseseks ülemuseks ei olnud valdavalt mitte süüdistatav endine abilinnapea Humal, vaid hoopis endine Gea Kangilaski ning hiljem praegune abilinnapea Elo Kiivet. Humal täitis nende ülesandeid vaid siis, kui ta asendas Kangilaskit.

Samas nentis Ahven, et Humalaga puutusid nad tihedalt kokku just seetõttu, et Humal vastutas rahanduse eest. Samuti oli neil ühine maailmavaade ja arusaam, kuidas linnas peaks toimima.

"Priit Humal oli esimene abilinnapea, kes luges rohkem raha ja oli tähelepanelikum nendes küsimustes," tõdes ta. "Humal oli kriitiline ja analüüsis asju väga läbi. Kindlasti võib öelda seda, et minu kontaktidest jäi see niimoodi silma. Tema huvi oli linna rahakott," lisas Ahven. 

Mitmel korral tuli jutuks ka Gea Kangilaski personaalküsimus, sest prokuröri ja kaitsjaid huvitas, mil määral Kangilaski alluvuses olev Ahven üldse oma ülemusega kokku puutus. "Piinlik tunnistada, aga selle aasta jooksul ei andnud ta mulle mitte ühtegi tööülesannet," ütles ta. Enda sõnul käsitles ta seda märgina, et järelikult toimib osakonnas kõik hästi, kui ülemus asja vastu huvi ei tunne. 

Süüdistuse põhiliseks osaks oleva Kuperjanovi 9 kinnistuga puutus Ahven enda sõnul kokku vaid siis, kui kõne all oli vahetustehing RKASiga. Kohtus kirjeldati üksikasjalikult, kuidas käis linnavalitsuses politseimaja jaoks sobivate kruntide otsimine ning hindamine. Lõpuks leitud krunt oli pea miljon eurot kallim, kui Kuperjanovi 9 kinnistu ning algne plaan oli linnal saada riigilt vahetustehingu käigus ka raha.

Samas tõdes ta, et juba toona oli linnavalitsuses jutuks see, et Kuperjanovi 9 kinnistu omandamisel saab linn ka suured lisakohustused, sest hoone eest tuleb kanda hoolt ning enne kasutuselevõttu tuleb seda renoveerida. "Kuulsin linnaraha osakonnast ka, et Kuperjanovi 9 jaoks lisaks omandamisele on vaja vahendeid, et see maja kas korda teha või seda üleval pidada," ütles ta. 

Järgmiseks tunnistajaks oli prokuratuur kutsunud Emajõe Lodjaseltsi eestvedaja ja Tartu linnavolikogu liikme Priit Jagomägi. Prokuratuuri huvitas Jagomägi tunnistus eelkõige tänu tema seosele Parvel Pruunsilla ja Isamaaga, kuna Jagomägi kandideeris viimastel kohalike omavalitsuste valimistel Isamaa nimekirjas. 

Jagomägi kirjeldas, et sai Pruunsillaga tuttavaks seetõttu, et ühel päeval helistas Pruunsild talle ning soovis vestelda. Lodjakojas aset leidnud kohtumisel kirjeldas Pruunsild talle mõtteid Tartu kunagise kivisilla taastamisest ja soovis teada, mida laevamehed sellest arvavad.

"Temale oli keegi ütelnud, et kui lodjamehed sellele ideele vastu hakkavad, siis ei ole sellel ideel kõrget lendu loota ja üsna algfaasis laidetakse maha see plaan," kirjeldas Jagomägi. Pruunsild olevat Jagomägile öelnud, et tegemist on tema ema unistusega, mistõttu üritabki ta seda ellu viia. 

Pruunsild Jagomägilt toetust ei saanud, kuna vanal kujul kivisilla taastamine takistaks laevaliiklust. "Vanasti oli ta ikkagi suur takistus, jagas kogu laevaliikluse pooleks. Meid see mõte väga ei vaimustanud," tõdes ta. "Parvelile sai pakutud, et pangu hoopis parv käima."

Ehkki esmapilgul ei tundu ehk kivisillaga seonduv antud kriminaalasjas oluline, oli kohtus jutuks tõsiasi, et kivisilla taastamine jõudis lõpuks ka Isamaa valimisprogrammi. Prokuröri huvitas justnimelt Pruunsilla mõju Isamaas ja see, kui palju tema taktikepi järgi tegutsetakse. 
 
 Olenemata asjaolust, et lodjamehed kivisilla ideed ei toetanud, hakkas Jagomägi ikkagi Pruunsillaga suhtlema ning viimane kutsus lõpuks teda ka Isamaa nimekirjas valimistel kandideerima. Lisaks oli Pruunsild valmis lahkelt toetama uue lodja ehitust rahaliselt. "Sai kunagi täpsemalt kokku lepitud, et maksab iga kuu 2024 eurot kuni 2024 aastani," rääkis Jagomägi. Seda Pruunsild ka tegi, kuni toimus uue lodja vettelaskmine. Kohtuosalistele pakkus ka veidi nalja asjaolu, et Jagomägi sõnul ei tähenda vettelaskmine seda, et ehitus oleks lõppenud. "Kulutusi veel päris palju teha, aga saame ilma Parvelita ka!"

Pruunsilla soovitusel kandideeriski Jagomägi Isamaa nimekirjas volikokku ning lõpuks ka pääses sinna Priit Humala asendusliikmena. Ta tunnistas samas, et poliitika talle otsesõnu huvi ei paku ning on varem pigem püüdnud olla apoliitiline, aga ehk aitab volikogus olemine kaasa tema eesmärkidele lodja-asja ajamisel. "Mõtlesin, et miks mitte proovida, äkki on sellest abi selle asja ajamisel mida oleme pea 20 aastat üritanud ajada" ütles ta. 

Samas tekkis lõpuks Jagomägil oma fraktsioonikaaslastega konflikt, sest ühel hetkel kuulis ta, et Tartu piirkonna esimees Kaspar Kokk räägib teistele, kuidas Jagomägi on erakonna jaoks keerukas, kuna töötab vastu Isamaa seisukohtadele SÜKU  teemal. "Seletasin, et ma ei ole seal kuidagimoodi SÜKU asja saboteerinud või minuga ei ole keegi pidanud suuri läbirääkimisi sel teemal pidama, et ma oleksin nõus poolt hääletama."

Samuti oli Jagomägi nördinud selle üle, et tema fraktsioonikaaslased ei toetanud teda seoses Tartus asuva Madruse 24 krundiga, mille tõttu lodjaseltsil on linnaga erimeelsused. Selle teemaga seoses kurtis ta ka Pruunsillale, kuid Jagomägi sõnul ei toonud see mingit tulemust. Tänu sellele samale erimeelsusele linnaga ei ole Jagomägi ka nüüd enam volikogu töös osalenud. 

Pruunsilla kaitsjad Paul Keres ja Andri Rohtla rõhutasid oma ristküsitluses samuti seda, et Pruunsilla mõju erakonnas ei ole nõndavõrd suur, kuna kivisilla küsimus läks valimisprogrammi väga üldsõnaliselt ning nähtavasti ei saa Pruunsild fraktsiooni seisukohti muuta. 
 
Pruunsilla mõjule andis Jagomägi ka ise hinnangu ja ütles, et partei suurtoetajana on tal ehk tavainimesest suurem mõju, kuid samas ei oska ta hinnata, kui suur võiks Pruunsilla roll olla Isamaa seisukohtade kujundamisel. "Seal on neid otsustajaid ja arvajaid ikkagi rohkem kui tema. See ei ole ühemehepartei," ütles ta.

Tema meelest teevad linnas otsuseid pigem üldsegi ametnikud, mitte linnavalitsus ja volikogu. "Tundub, et väga sisulisi otsuseid volikogus ei tehta, rohkem asjade vormistamine. Asjad vormistatakse enne ametnike poolt ära. Valitsuse liikmed ja volikogu liikmed aitavad neid seaduslikult vormistada."

Kolmapäevasel istungil rääkis tunnistajapingis ka Tartu linna eelarveteenistuse peaanalüütik Lauri Kikerpill, kes kirjeldas kohtule linna toonast rahalist olukorda ning seda, kuidas toimub eelarveprotsess.

Parvel Pruunsilla ja Priit Humala istungitega mindi edasi neljapäeval ning ühe tunnistajana astub tunnistajapinki ka Tartu linnapea Urmas Klaas.