Peaminister ütles täna riigikogu ees tehtud poliitilises avalduses, et koroonaviiruse leviku olukord on väga tõsine, haigestumuse intensiivsus on endiselt väga kõrge ja viiruse levik ulatuslik. „Ühiskonnas suureneb stress ja väsimus piiratud elukorralduse tõttu,“ tõdes ta.
Peaminister tõi kõnes välja, et terviseameti koroonadetektiivide andmetel toimus viimase kuu jooksul nakatumine peamiselt pereringis – 32% juhtudest, tööl 14% juhtudest ning murettekitavalt 33% juhtudest ei ole teada, kus nakatuti. „See näitab, et Eestis on viiruse epideemiline levik ja viirust võib saada igalt poolt, kus ei hoita teineteisega distantsi, näiteks kaubanduskeskustes, ühissõidukites jne,“ märkis Kallas.
Vaatamata meditsiinitöötajate ennastsalgavale tööle tuleb meditsiinisüsteemi kaitsta ülekoormuse eest ka edaspidi. Teeme pingutusi ka selle nimel, et hoolekandeasutuste elanikud saaksid oma vanaduspõlve veeta ohutult. Usun, et inimesed, kes hoolekandeasutustes töötavad, on võtnud selle saavutamise oma südameasjaks,
kõneles peaminister.
Kallas selgitas, et valitsus pole teadlikult teinud väga rangeid ja lausalisi piiranguid, ehk läinud seda teed, mille on valinud naaberriigid. „Me rakendame piiranguid, mis on vältimatud ja mille eesmärk on vähendada inimeste omavahelist suhtlust kohtades, kus oht nakatuda ja viirust levitada on kõige suurem. Oleme lähenenud probleemipõhiselt. Sekkunud seal, kus on kolded ja tegelenud nende põhjustega. Katsume vältida vigu, mida näitas meile eelmine koolivaheaeg – püüame vältida inimeste liikumist ja kokkupuuteid erinevate piirkondade vahel,“ rääkis Kallas.
„Piirangute kehtestamisel hindasime iga piirangu mõju nii majandusele kui inimestele, sest lisaks nähtavatele ohvritele on meie hulgas ka nähtamatuid ohvreid. Alates koroonakriisi algusest on Eesti tööpuudus tõusnud 8,8 %ni, Ida-Virumaal isegi 14,6 %-ni,“ tõi peaminister välja ja lisas: „Kui suured on lüngad laste hariduses, me veel ei tea ja just seetõttu on põhikoolide eksamid sel aastal kohustuslikud, kuid seotud lahti kooli lõpetamisest. Vaimse tervise probleeme on raskem mõõta, kuid kriisiväsimust tunneme me kõik.“
Kallas kinnitas, et valitsus jätkab pingutust, et teha otsuseid teadmuspõhiselt, hinnata nende mõjusid ja hoida meie riik avatuna ning viirusesse nakatumine Eestis stabiilsena.
Peaminister nentis kõnes, et vaktsineerimine on murekoht. „Ma pean tunnistama, et vaktsineerimisega on olnud probleeme rohkem kui tahaks. Üks asi, et Euroopas on üldine vaktsiinidefitsiit, aga kindlasti oleks saanud asju paremini läbi mõelda ja vaktsineerimise planeerimist varem alustada,“ sõnas Kallas.
„Olen andnud tervise- ja tööministrile suunise, et peame tõstma igapäevast vaktsineeritute arvu. Selleks peame kasutama ära kõik päevad, ka nädalavahetuse, et kaitsesüstida riskirühmi, õpetajaid, politseinikke ja kõiki teisi. Viimastel päevadel on vaktsineerimise tempo kasvanud ja eelmisel nädalal vaktsineeriti rekordilised 20 322 inimest. Praeguseks on rohkem inimesi saanud vaktsiinisüsti kui neid, kes on kokku viirusega nakatunud,“ lausus Kallas. Alates maikuust, kui algab elanikkonna laiem vaktsineerimine, lisanduvad vaktsineerimise kiirendamiseks peaministri kinnitusel ajutised vaktsineerimiskeskused.
„Lisaks eeltoodule on meie igaühe vastutus väga oluline. Panen kõigile südamele, et kui arst kutsub teid vaktsineerima, siis kasutage võimalust. Väga raske on kuulata uudist, et pereõed peavad ületama tohutuid takistusi kutsutute veenmisel. Mida rohkem inimesi suudame vaktsineerida, seda suurem on ühiskonna kaitsevõime COVID-19 vastu. Iga süst loeb!“ lausus peaminister Kallas.
