Pea sama palju on neid, kes ei ole enda finantsolukorraga rahul – nii väitis 38 protsenti vastanutest. Viimase 12 kuu jooksul on eestimaalaste rahalise olukorra halvenemist enim mõjutanud toiduainete ja esmatarbekaupade hinnakasv ning ka elektrikulude tõus, teatas SEB.
SEB uuringust selgus, et enda finantsolukorraga on enim rahul inimesed, kelle netokuupalk on 1500 eurot või rohkem. „63 protsenti eestimaalastest, kelle netotöötasu on suurem kui 1500 eurot, on oma rahalise olukorraga rahul. Seevastu alla 1500 euro teenivate inimeste hulgas on rahulolematus suurem. Kõige keerulisemaks hindavad oma rahalist olukorda 750 eurot või alla selle teenivad inimesed. Kuigi vaid viis protsenti uuringus osalejatest vastasid, et nende sissetulek on ebapiisav isegi toidu ostmiseks, siis neist omakorda üle poolte ehk 58 protsendi sissetulek jäi kuni 750 euro juurde,“ selgitas SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe.
Uuringu tulemused näitasid, et 40 protsendi eestimaalaste praegune sissetulek võimaldab neil tasuda nii toidu kui ka rõivaste eest ning veidi säästa, kuid nad ei saaks endale kohe lubada suuremaid oste, näiteks külmkappi või telekat. Seevastu 34 protsenti vastanute finantsolukord on piisavalt hea, et vajadusel sooritada suuremaid oste. Viiendik uuringus osalenutest aga väitis, et nende sissetulek on piisav vaid toidu ostmiseks, kuid riiete soetamiseks raha ei jätku.
„Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et eestimaalaste rahaline olukord on võrdlemisi erinev ja üheks mõjutajaks on erinev haridustase. Rohkem kui 1500 eurot teenisid pea pooled ehk 45 protsenti kõrgharidusega vastanutest, samas kui kesk-, keskeri- või kutseharidusega vastanutest teenis nii palju 19 protsenti ning põhiharidusega vastanutest vaid kaheksa protsenti,“ rääkis Koplimäe.
Pea pooled uuringus osalenud eestimaalased ehk 45 protsenti väitsid, et nende rahaline olukord on viimase 12 kuu jooksul halvenenud. Samas 40 protsenti vastanutest leidsid, et see pole aasta jooksul muutunud ning 14 protsenti hinnangul on nende rahaline olukord aasta vältel paranenud. „Rahaline olukord on jäänud samaks või paranenud ennekõike nende hulgas, kelle igakuine netosissetulek on 1500 eurot või rohkem. Samas on finantsolukord muutunud halvemuse poole neil, kes teenivad alla selle,“ selgitas Koplimäe uuringu tulemutele tuginedes.
82 protsenti eestimaalastest, kelle majanduslik olukord viimase aasta jooksul halvenes, väitsid, et seda on kõige rohkem mõjutanud toiduainete ja esmatarbekaupade hinnatõus. Sellele järgnes energiakulude, nagu küte ja elekter tõus, mida tõi esile 66 protsenti vastanutest. Samas eluasemekuludel ja muudatustel laenu maksetingimustes ei ole olnud eestimaalaste rahalise olukorra halvenemisele niivõrd suurt rolli – seda märkisid vastavalt 37 ja 22 protsenti vastanutest.
„Kuigi viimasel aastal on palju räägitud euribori tõusust ja selle mõjust tarbijate rahakotile, siis uuringu tulemustest nähtub, et laenuintresside tõusu roll eestimaalaste finantsolukorra halvenemisel on siiski väiksema osakaaluga. Üheks põhjuseks on tõenäoliselt asjaolu, et ligi pooled ehk 46% uuringus osalenutest elavad kodudes, mis kuulub neile ja nad ei tasu selle eest laenu. Küll aga tunnevad nad igapäevaselt toidu- ja esmatarbekaupade hindade tõusu, sest neist kulutustest pole võimalik loobuda,“ arutles Koplimäe.
Hoolimata majandusliku olukorra halvenemisest saavad suurem osa eestimaalastest oma laenude ja liisingute maksmisega hakkama: 44 protsenti vastanutest ei ole raskusi olemasolevate kohustuste katmisega ning 22 protsenti eestimaalastele on see küll varasemast keerulisem, kuid siiski võimalik. Vaid kolm protsenti uuringus osalejatest väitis, et hilineb aeg-ajalt igakuiste laenu- või liisingumaksete tasumisega ning kuuel protsendil on väga raske katta olemasolevaid kohustusi.
SEB korraldatud uuring toimus 2023. aasta detsembris ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-74 aastat.
