Eesti Korteriühistute Liit viis 2020. aasta sügise hakul läbi veebiküsitluse korteriühistute parkimiskorralduse teemal, et kaardistada parkimisprobleeme ja hinnata, mis vajab täna selles valdkonnas kõige enam tähelepanu. Küsitlusest selgus, et suurim on parkimisprobleem Tallinna ja Harjumaa korteriühistutel,” märkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla.
Kaheks kõige olulisemaks parkimisprobleemiks ühistute jaoks on tema sõnul parkimiskohtade puudus ühistu liikmetele ja võõraste autode parkimine korteriühistu parkimisalal. „Samas tuli vastusest välja, et parkimisküsimust peetakse ühistutes ainult autoomanike mureks, mitte kõigi korteriomanike probleemiks,” selgitas Jaadla.
Magalad löögi all
Ühistujuhid näevad Jaadla sõnul puudusena vajaliku õigusraamistiku puudumist, mis annaks ühistule õiguse oma maal võõraste autode parkimist korraldada. „Enamasti ei ole parkimiskorralduse probleemide puhul ühistu jaoks põhjuseks rahapuudus, vaid asjaolu, et parkimiskohti lihtsalt pole kusagilt võtta,” nentis ta. Ühistud, kellel on olnud võimalus midagi parkimise osas ette võtta (tõkkepuude, joonte, liiklusmärkide ja tähiste paigaldamine), on seda võimalust Jaadla sõnul kas juba kasutanud või tegelevad sellega. „Suurema probleemi ees on ühistud, kelle enda tegevusest parkimiskorraldus ei parane – näiteks asub parkla linna maal või on ühisparkla naabermajadega, maja parklast on läbipääs ühiskondlike hoonete juurde,” rääkis ta.
Tallinna ühistud ootavad Jaadla sõnul linnalt abi ja lahendusi parkimise paremaks korraldamiseks, sealhulgas romude äravedamiseks ja ka naaberühistute vaheliste parkimiskonfliktide lahendamiseks. „Kuigi enamik ühistuid vastab, et nad oleks valmis kontrollima parkimisreeglite täitmist, nähakse paljudel juhtudel lahendust ühistu raha eest parkimist kontrolliva firma palkamises,” selgitas Jaadla. Tema sõnul selgus ka küsitlusest, et korteriühistud ei soovi parkimiskohtade võõrastele autodele andmisega tulu teenida, pigem soovitakse kohti hoida oma maja elanikele ja külalistele.
Tallinna tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professor Dago Antov möönab, et ennekõike on löögi all pealinna vanemad magalarajoonid: Mustamäe, Lasnamäe, aga ka Õismäe. „Kuid ega probleemid pole ainult Tallinnas, Tartu Annelinn või Pärnu Mai rajoon maadlevad samasuguste muredega,” rääkis Antov. Põhjus on magalate ajale jalgu jäänud planeering. „Kui neid linnaosi ehitati, oli autode arv teine ja parkimistavad erinevad. Tänapäeval on kõik see oluliselt muutunud,” selgitas ta.
Lisaks parkimiskohtade nappusele tõusetub siit aga veel teinegi oluline teema – korrusmajade ümbrus on elanike autosid nii täis pargitud, et päästeautod ei pääse ligi.
Selge see, et kui kitsas sisetänav on kahelt poolt täis pargitud, siis sõiduauto ehk suudab sealt veel kuidagi läbi ukerdada, aga päästetehnikaga kindlasti sealt läbi ei mahu,
nentis Antov.
„Nii et see on kogu maja turvalisuse probleem, mitte autoomanike erahuvi.”
Mõne aasta tagune Mustamäed puudutav liiklusuuring näitas aga, et 20 protsenti seal pargitud autodest seisavad kohapeal 24 tundi järjest ehk 20 protsenti eraautodest ei ole pidevas kasutuses. Sama kinnitab ka Antovi tudengite läbi viidud rühmatöö – ühtpidi tõepoolest kohti ei jätku ja need, kellele parkimiskoht eraldatud, ei luba teistel seal parkida ka juhul, kui oma autot ei pargita. „Teisalt selgus aga, et päevasel ajal, kui enamik inimesi peaks olema tööl, oli oma kohtadelt lahkunud vaid veidi üle poolte autodest. Mis tähendab seda, et väga suur hulk, üle neljakümne protsendi autodest ei liigu ja kohtadest jäävad ilma eelkõige need, kes autot sihipäraselt ehk liikumisvahendina kasutavad – sõidavad sellega tööle ja õhtul taas koju,” selgitas professor.
Vajalik tervikpilt
Antovi sõnul on täitsa selge, et korteriühistus jagunevad arvamused kaheks – autoomanikud sooviks kinnistu murulapi arvelt parklat laiendada ning need, kel autot pole, on selle vastu, eriti kui jutt käib selleks ühistu raha kasutamisest. „Samas kaob see murulapp peagi niikuinii, kuna autod pargitakse sinna vastuseisule vaatamata,” sõnas ta. „Kõnniteed pargitakse samuti täis.”
Populaarsust pole kogunud ka parkimismajad, mida elanikud põlgavad liiga kaugeks ja kalliks. „Kui parkimismaja, väljak või plats jääb inimese kodust rohkem kui viiesaja meetri kaugusele, ega seda siis kasutama ei hakata,” hindas liiklusspetsialist. „Kui iga kilomeetri järel oleks üks niisugune koht, võibolla siis tooks see probleemile leevendust.”
Antovi sõnul on kõige põletavam küsimus, kuidas seisvad autod majade eest liikuma saada. „Praegune süsteem seda ei toeta,” nentis ta. Tema sõnul tuleb vaadelda mikrorajoone tervikuna, ainult nii saab kitsikusele leida mingi mõistliku lahenduse. „Täna püüab iga korteriühistu oma lahendust välja töötada, aga see ei vii edasi. Kogu mikrorajoonis tuleks leida parklatele sobivad kohad, vaadelda nende ligipääse, liiklusskeeme ja üldist liikluse korraldust, lähtudes piirkonnast kui tervikust.”
