Esimese uuringu tulemused
Esimeses uuringus leiti, et viimastel aastakümnetel on kliimamuutused suurendanud põlenud alade pindala. Aastatel 2003–2019 põles kliimamuutusteta stsenaariumiga võrreldes ligi 16 protsenti rohkem metsi, teatavad Brüsseli Vaba Ülikooli teadlased. Eriti tugevalt on mõjutatud Austraalia, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika lääneosa ja Siber.Põlenud alade pindala on samal perioodil vähenenud 19 protsenti, kuna järjest rohkem metsi muudetakse põllumajandusmaaks ja muuks otstarbeks. Seega on tulekahjudele vastuvõtlikke metsi vähemaks jäänud.
Uuringus rõhutatakse siiski, et globaalse soojenemise mõjul põlevad tulekahjualad aina intensiivsemalt. Kuigi kuumus ja põud ei tekita otseselt tulekahjusid, muudavad need metsad tulekahjudele vastuvõtlikumaks ja kiirendavad nende levikut. „Meie uuring näitab, et kliimamuutuste põhjustatud kuivemad ja soojemad ilmastikutingimused suurendavad tulekahjude ohtu,” ütles Chantelle Burton.
Teise uuringu järeldused
Teise uuringu raames uuris Jaapani Rahvusliku Tööstus- ja Teadustehnoloogia Instituudi meeskond Tsukubas, eesotsas Cha Yong Parkiga, kuidas tulekahjud mõjuvad tervisele. Tulekahjud tekitavad suitsu ja peenosakesi, mis suudavad tungida sügavale kopsudesse. Uuringu andmetel on tulekahjudest tingitud õhusaaste põhjustatud surmade arv maailmas kasvanud – 1960. aastate 46 400 surmalt aastas on see tõusnud 2010. aastatel ligi 98 750 surmale.Arvestades esimese uuringu tulemusi, seostatakse kliimamuutustega 2010. aastatel üle 12 500 surma aastas, mis on põhjustatud tulekahjudega seotud õhusaastest. Rühma hinnangul suri 1960. aastatel tulekahjudest tingitud õhusaaste tõttu aastas umbes 670 inimest. Eriti tugevalt on mõjutatud piirkonnad Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Euroopas.
„Uuring näitab selgelt, et kliimamuutused kujutavad üha suuremat ohtu rahvatervisele, sest suits jõuab üha sagedamini tiheasustusega aladesse,” ütles uuringu juhtiv autor Park.Uuringus mainitakse ka erandeid, kus kliimamuutustega seotud niiskuse tõus on mõnes piirkonnas, näiteks Lõuna-Aasias, tulekahjudest tingitud surmajuhtumite arvu vähendanud.
Analüüs on epidemioloogiline uuring, mis määrab statistilise seose riskitegurite, nagu peenosakeste saaste, ja tervisemõjude, näiteks südame-veresoonkonna haiguste vahel. Sellised uuringud näitavad korrelatsioone, mitte põhjuslikke seoseid, seega on tulemuseks statistiline hinnang, mitte täpne andmestik kliiniliselt tuvastatud surmajuhtumite kohta. Tegelikud arvud võivad olla kõrgemad või madalamad.
Nende kahe uuringu järeldused langevad kokku ka kolmanda uuringu tulemustega, mille rahvusvaheline teadusrühm avaldas eelmisel nädalal ajakirjas „Science“. Selles uuringus leiti, et metsatulekahjud levivad üha enam troopilistest savannidest metsadesse. Ida-Anglia Ülikooli teadlaste sõnul põlevad metsad intensiivsemalt ja eraldavad rohkem kahjulikku suitsu, mis kujutab endast märkimisväärset ohtu tervele inimkonnale.
