Seda mõtet võiks laiendada ka kliimale, sest nüüd tuleb kliimateemadel rääkida lähedaste, sõprade, kolleegide, mõttekaaslaste ja kõigi teistega. Peame otsima ja leidma lahendusi seni edasilükatud probleemidele, kuna kliimamuutused mõjutavad meid kõiki. Õige aeg tegutsemiseks on praegu.
Näeme lootuskiirt, sest alanud on tormijooks rohetehnoloogiatele, mis asendaksid seni fossiilkütustel põhineva tööstuse. Ka on hakatud kahtlema majandusmudelis, mis ainult tarbimisele rõhub. Linnadesse hakkab loodus tagasi tulema: edendatakse looduspõhiseid lahendusi, taastatakse ja rajatakse rohealasid. See kõik annab lootust, et oleme valmis kliimamuutustega paremini kohanema ja püsima 2 °C eesmärgi trajektooril. Ja mitte ainult Eestis, vaid ka nendes riikides, keda kliimamuutused enim mõjutavad ja kelle võimekus nendega kohaneda on madalam.
Kliimamuutustest on kõige haavatavamad vähim arenenud riigid ja väikesed saareriigid, seda nii nende geograafilise paiknemise kui ka madalamate sissetulekute tõttu. Need riigid sõltuvad põllumajandusest ja kalandusest, mida heitlik kliima kõige rohkem mõjutab, mistõttu jäävad perekonnad sissetulekuta.
Eesti riik on toetanud ja plaanib edaspidigi toetada kliimamuutustega seotud tegevusi arengumaades. Peame tunnistama, et lääneriigid on liigse tarbimisega kliimamuutuste peamised põhjustajad, samal ajal kui arenguriigid kannatavad nende tõttu kõige enam.
Lisaks Eesti pingutustele kliimaeesmärkide täitmiseks oleme Pariisi leppega lubanud toetada arenguriike. Tuginedes kogemustele ja parimale praktikale, on Eesti teadusasutustel ja ettevõtetel võimalus eksportida arenguriikidesse uusi teadmisi ja rohetehnoloogiaid kliimamuutustega toimetulekuks ning nende mõju leevendamiseks.
Eesti aitab arenguriikidel kliimamuutustega toime tulla
Alates 2019. aastast on keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) ja kliimaministeerium toetanud arenguriikides 27 projekti ligi 4,2 miljoni euroga. Tegevusi on olnud väga erinevates kohtades, nagu Keenia, Bangladesh, Grenada, Gruusia, Costa Rica, Namiibia, Kasahstan, Aserbaidžaan, Tansaania, Rwanda, Ukraina, Lõuna-Aafrika Vabariik jt.
Näiteks Eesti Kunstiakadeemia aitab Keenia rõivatööstuses vähendada tekstiilijäätmeid ning Reverse Resourcesiga oleme kaasa aidanud Bangladeshis rõivatootmisjääkide ringlusse võtmisele. MTÜ Let's Do It World koolitab Tansaania õpetajaid kliimamuutuste ja keskkonnakaitse teemadel, MTÜ Päästeliit on koos Defsecintel Solutionsiga aidanud Gruusia metsatulekahjude ennetamiseks droonisüsteeme kohandada ning MTÜ Mondo koostöös Nordic Solardry OÜga parandab väikefarmerite ja kohalike kogukondade toidujulgeolekut, paigaldades päikeseenergial töötavaid toidukuivateid Ugandasse, Keeniasse ja Gruusiasse.
HC Intelligence töötab Tansaania kommunikatsioonivõrgustikule välja virtuaalse elektrijaama funktsionaalsusega energiasalvestussüsteeme ning eAgronom aitab Tansaanias luua süsinikukrediidi süsteemi. Spacedrip aitas kaasa Keenia reoveepuhastussüsteemi arendamisele ja Aqua Consult Baltic koos Alkraneliga rajasid Rwandasse kohaliku kooli juurde looduslähedase reoveepuhastussüsteemi koos biogaasi kogumissüsteemiga.
Eesti Maaülikool arendab Keenias tardkomposiitide kasutamist taimekasvatuses ning töötab välja puitmoodulmaja, mis sobiks elumajaks Ukraina kliimas ja tingimustes. Tartu Ülikool aitab parandada Ukraina metsamaa ja veekogude seisundi seiret.
Tule anna oma panus!
Alates 5. jaanuarist kutsub KIK rohetehnoloogiaga tegelevaid asutusi esitama taotlusi, et aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele Armeenias, Botswanas, Gruusias, Kosovos, Moldovas, Ukrainas, Keenias, Põhja-Makedoonias, Tansaanias, Rwandas, Ugandas ja Namiibias. Taotlejateks võivad olla kõik Eestis registreeritud juriidilised isikud.
Taotlused on oodatud kõikides valdkondades, mis aitavad kaasa projekti valitud arenguriigi kliimaeesmärkide täitmisele ja mis lähtuvad OECD metoodikast ehk Rio markeritest.
Täpsemad tingimused ja info
- Taotlusvooru eelarve on 947 300 eurot.
- Ühe projekti toetus on minimaalselt 30 000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot. Toetuse määr kuni 90%, omafinantseering alates 10%. Projekti kestus võib olla kuni 36 kuud.
- Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonnas kuni 11. märtsini 2024 kella 17ni.
- Taotlusvooru infopäev toimub 19. jaanuaril kell 10 veebi teel.
- Lisainfot toetuse, määruse ja infopäeva kohta leiab KIKi kodulehelt.
Vahendid arenguriikide toetamiseks tulevad heitkogustega kauplemise enampakkumistuludest ja laekuvad riigi eelarvestrateegia 2023-2026 meetmesse „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“.
