Peaaegu sama suur oli säästa suutvate perede osakaal ka enne majanduskriisi, kuid 2012. aastaks oli see langenud 65%-ni. Kui vahetult pärast majanduskriisi tajusid säästmisvõime kasvu enamasti suurema sissetulekuga perekonnad, siis viimastel aastatel on ka keskmise ja madalama sissetulekuga perede säästmisvõime nende hinnangul paranenud.
Sääste omavate perede osakaal on koos sissetulekute ja säästuvõime kasvuga aasta-aastalt suurenenud. 2016. aasta augusti andmetel on 66%-l peredest rahalisi sääste sularahas või pangas.
Sissetulekute jaotuse esimeses kolmandikus, kelle netosissetulek pereliikme kohta on kuni 350 eurot, on sääste endiselt alla pooltel peredest. Eesti perede säästud on küllaltki väikesed ja vaid ligikaudu pooltel oma säästude suuruse avaldanud peredest oli 2016. aasta augustis sääste rohkem kui 1000 eurot, märkisid uuringu läbiviijad.
Säästetakse igaks juhuks ehk selleks, et kindlustada toimetuleku varu, kuid suurenenud on ka säästmine hobide, tervise ja eluasemega seotud kulutuste tarbeks. Säästusid eelistatakse enamasti hoida pangakontol või kodus sularahana. Börsil kaubeldavaid väärtpabereid või investeerimisfondi osakuid oli ligi 6%-l peredest ehk natuke vähem kui kümme aastat tagasi.
Augustis oli Eestis ligikaudu 245 000 perel ehk 41%-l leibkondadest laenukohustus. See osakaal on viimase kuue aasta jooksul püsinud suhteliselt stabiilne. Laenu võetakse jätkuvalt kõige rohkem eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või remontimiseks. Samas on endiselt suurenenud autoliisingu ja kauplustest järelmaksu võtmine.
TNS Kantari augustis tehtud uuringus osales 984 leibkonda ning küsitleti inimesi vanuses 18–74.
