Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teatab, et vanemate hooleta jäänud lapsele tuleb leida võimalikult kiiresti uus kodu, kus tal on turvaline kasvada ning kus on hoolivad ja püsivad suhted. Sellises olukorras vastutab lapse elukorralduse eest elukohajärgne kohalik omavalitsus (KOV) ning lapsega toimetab lastekaitsetöötaja. 

Eesti asendus- ja perekodud on viimaste aastakümnete jooksul teinud arengus pika hüppe edasi. Koos mälestusega suurtest, kõledatest ja kurbadest asutustest, mis kuidagi kodu ei meenutanud, vajub ajalukku ka sõna „lastekodu”. Olgugi et tänapäevased asenduskodud pakuvad rohkem tuge kui kunagi varem, ei asenda need täiel määral seda soojust ja kodutunnet, mida pakub perekeskkond.

Riiklik suunis on, et võimalusel tuleb eelistada alati perepõhist asendushooldust, et laps kasvaks mõne just talle sobiva pere kodus. Ka sotsiaalhoolekande seadus paneb KOV-ile kohustuse eelistada asendushoolduse korraldamisel perepõhist asendushooldust.

SKA selgitab, miks eelistada perepõhist asendushooldust institutsionaalsele ehk miks on lapsel hooldusperes parem kui asenduskodus.

Hooldusperes on lapsi vähem ja tähelepanu rohkem

Üheks perepõhise asendushooldus vormiks on hoolduspere, kes võtab enda juurde elama ja kasvama lapse(d), kes ei saa elada oma bioloogilise perega, pakkudes talle hoolitsust, turvalisust ja armastust. Laps võib viibida hooldusperes ajutiselt, kuni ta saab naasta oma sünnipere juurde või pikemaajaliselt, kui tagasiminek ei ole võimalik.

Hoolduspere vanemate pühendumus, hoolitsus ja traumateadlikkus aitab laste arengupotentsiaali avada. Sotsiaalkindlustusameti perede hindajate jaoks pole harvad juhtumid, kus lihtsustatud õppekavaga või väikeklassis õppiv laps on perre minnes läinud üle tavaklassi ning saab seal väga hästi hakkama. Võib arvata, et seni jäi puudu personaalsest tähelepanust ja järeleaitamisest.

Kui hooldusperes on asendushooldusel keskmiselt 1­–2 last, siis asendus- ja perekodudes on lubatud kokku paigutada kuni 6 last. Kui hooldusperes on tavaliselt 1–2 vanemat lapse kohta, siis valdav osa Eesti perekodudest töötab 2–3 perevanema süsteemis, mis tähendab, et perevanemad käivad vahetustega tööl. Asenduskodus on teinekord lausa 5 roteeruvat kasvatajat. On teada juhus, kus 16aastasel asenduskodus kasvanud noorel oli aja jooksul kokku üle 50 lähihooldaja. Nii ei kujune aga lapsel välja turvalist kiindumussuhet. 

Lapse ja tema hooldaja suhe enamasti katkeb, kui perevanem või kasvataja läheb pensionile või astub laps asenduskodust iseseisvasse ellu. Peres aga saavad lapsed endale elukestvad perekondlikud suhted.

Uuringud kinnitavad: hooldusperes kasvamine pakub lapsele paremaid arengutingimusi

Üha enam on tõendeid, mis toetavad seisukohta, et perekeskkonnas kasvamine pakub lapsele institutsionaalse asendushooldusega võrreldes paremaid tingimusi, aitab kujundada terveid kiindumussuhteid ja toetab laste psühhosotsiaalset arengut. Tänaste teadmiste kohaselt pakub hoolduspere mitte ainult stabiilsemat ja individuaalsemat toetust, vaid võimaldab lastel osaleda ka pereelu rituaalides ja traditsioonides, mis on olulised laste identiteedi ja kuuluvustunde kujunemisel. 

Seda, et lapsel on peres parem, kinnitavad ka uuringud mujalt maailmast. Näiteks 2015. aastal Prahas toimunud lastekaitse teemalisel foorumil „Reaching and investing in children at the margins”1 („Haavatavates oludes kasvavate laste toetamine ja nende arengusse investeerimine”), toodi välja, et lapsed, kes elasid asenduskodudes, näitasid madalamat kognitiivset arengut võrreldes lastega perekeskkonnas. Samuti juhiti tähelepanu asjaolule, et kvaliteetse asendushoolduse pakkumine, nagu kvaliteetne perehooldus, võib potentsiaalselt leevendada institutsionaliseerimise negatiivseid mõjusid. 

Foorumil räägitut koondava samanimelise raamatu 3. peatükis viidatakse Nottinghami Ülikooli kriminoloogia ja perepsühholoogia professor Kevin Browne'i ja tema kolleegide 2006. aastal avaldatud uuringu tulemustele. Nimelt rahastas Euroopa Komisjoni Daphne programm 2003. aastal uuringut kolmeaastaste laste arengu võimaliku kahjustumise kohta institutsionaalse asendushoolduse tingimustes 54 riigis. Uuringu käigus keskendusid Browne ja tema meeskond institutsionaliseerimise tagajärgedele võrreldes perepõhise hoolitsusega, eelkõige Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides. 

Algandmed näitasid, et mõned riigid ei kasutanud üldse institutsionaalset hoolt, seda erinevalt Tšehhist kus oli sel ajal Euroopa kõrgeim institutsionaliseeritud laste määr – kuus last tuhande kohta. Tol ajal oli institutsioonides üle Euroopa ja Kesk-Aasia kokku 44 000 alla kolmeaastast last, neist 23 000 EL-i liikmesriikides, kes võisid veeta kuni 18 tundi ööpäevas oma hällides. 

Browne'i jt uuringutulemused näitasid, et institutsionaalne hooldus mõjutas negatiivselt laste sotsiaalset käitumist ja suhtlemist teistega ning emotsionaalse kiindumuse kujunemist. Samuti oli institutsionaalne hooldus seotud kehvade kognitiivsete tulemuste ja keeleliste puudujääkidega. Noorte laste institutsionaliseerimise kahjulike mõjude vastu võitlemiseks käivitas UNICEF deinstitutsionaliseerimise kampaania pärast seda, kui ÜRO Peaassamblee andis välja suunised, mille kohaselt ei tohiks ükski alla kolmeaastane laps elada institutsionaalsel hooldusel.

Otsi lapsele peret STARi registri kaudu 

Eestis elab praegu 161 last ligikaudu 120 hooldusperes. Lapse tulekuks on valmis veel 20 ettevalmistuse saanud peret. Tuleb meeles hoida, et perede register STAR on pidevas muutumises, uusi kasuvanemaid ette valmistava PRIDE koolituse läbinud peresid tuleb aina juurde. Seetõttu on oluline, et töö lapsele sobivaima hoolduspere otsingul ei katkeks – seda ka siis, kui kord on juba lapsele sobivaimat peret STAR registrist otsitud. Pöördu SKA perede hindajate poole ja küsi nõu.

Ole hooldusperele raskustes toeks

Kuigi vahetu lapse ja vanema kontakt aitab lapsel ennast tunda turvaliselt ja stabiilselt, kogeda kuuluvustunnet, soojust, kaitstust, armastust, on oluline märkida, et hooldusperel tuleb olla valmis ka keerulisteks perioodideks, mida turvaline kodukeskkond lapses käivitada võib. Kui  turvalisus on tagatud, võib see lapse jaoks uus olukord väljenduda tema käitumises hoopis vastupidiselt – ta paneb hoolduspere proovile. See aeg tuleb perel üle elada ja lapsele tingimusteta toeks olla.

Traumast taastumine on pikk ja keeruline teekond, mis nõuab kannatlikkust, mõistmist ja tingimusteta tuge. Oluline on lapsele kinnitada, et teda kuulatakse, tema tundeid aktsepteeritakse ning see kõik toimub tema tempos. Laste heaolu spetsialist saab siinkohal aga perele toeks olla. Riiklikult on tagatud, et kõik hoolduspered saaksid ka tugiteenuseid, et pakkuda neile kindlustunnet ning toetada lapse kasvatamisel.

Vaata ka: Juhis KOV spetsialistidele perest eraldatud lapse hooldusperre paigutamisel

Hea alternatiiv turvakodule: kriisihoolduspere

Kriisiolukorras lapse eest hoolitseb ajutiselt kriisihoolduspere, kes on valmis võtma lapse perre vajadusel vaid kahetunnise etteteatamisega. Aktiivseid kriisihooldusperesid on Eestis praegu 3, neist 1 on hetkel vaba ehk valmis abivajavat last vastu võtma. Kriisihooldusperes viibimine annab lapsele võimaluse saada osa toimivast perekonnast, mis mõne lapse jaoks on esmakordne kogemus. Kriisihooldusperes viibib laps mõnest päevast kuni kolme kuuni (vajadusel kauem).

Läinud aastal said kriisihooldusperedest abi eriti just väikelapsed – 13 lapsest 8 olid nooremad kui 18kuused. 2023. aastal pakkus lastele hoolt ja armastust 6 kriisihooldusperet. Lapsed viibisid kriisihooldusperedes kolmest päevast kuni erandkorras kaheksa kuuni. Noorim lastest oli vaid 6päevane, vanim 11aastane. Kriisihooldusperest naasid lapsed koju või liikusid edasi lapsendajaperre, hooldusperre, eestkostele või perekodusse.

Kuigi võib ette tulla olukordi, kus on valida, kas paigutada laps omavalitsuses asuvasse turvakodusse või lapse kodukohast kaugel asuvasse kriisihooldusperesse, on lapse seisukohast siiski parem kriisihoolduspere. Kõik lapsed vajavad oma ellu vähemalt üht turvalist täiskasvanut, keda usaldada, seda eriti kriisiolukorras.

Kriisihoolduspere pakub lapsele turvatunnet ja kindlat inimest, kes hoolitseb lapse eest oma kodus. Ei ole töövahetusi, mille lõppedes kriisihoolduspere vanem läheb lapse juurest ära. Perekeskkonnas saab laps rahulikumalt ja suurema toega taastuda traumast, mida perest eraldamine või muu negatiivne kogemus on talle põhjustanud.

Põhjus, miks eelistada just väikelapse või imiku perest eraldamisel kriisihooldusperet, on see, et erinevalt turvakodust, kus võib olla mitmeid eri vanuses lapsi, on kriisihooldusperes korraga üks laps (või kui mitu, siis on need ühe pere lapsed ehk õed-vennad). See tähendab, et laps saab rohkem personaalselt tähelepanu, hoolitsust ja armastust kui turvakodus.

Kriisihooldusperes on osa lapsi teinud arengus märgatavaid edusamme, sest hooliv ja turvaline perekeskkond pakub kriisiolukorras lapsele palju enamat, kui vaid põhivajaduste rahuldamist. Kriisihoolduspere vanemal on aega käia lapsega käia arsti juures ja teraapias. 

SKA perede hindajatel on mitmeid näiteid, kus väikelaps on teinud kriisihooldusperes vaid mõne nädalaga suure arenguhüppe. Näiteks meenutatakse heldinult üht pisitüdrukut, kes 10kuusena kriishooldusperre sattudes ei pööranud, istunud ega roomanud, spetsialistid kahtlustasid tõsist puuet. Kriisihooldusperest 13kuusena lapsendajaperre läks ta aga omal jalal. See lugu on ehe näide perepõhise hoolitsuse tervendavast mõjust.

Fakte

• Eestis on praegu ligi 700 last, kes kasvavad institutsionaalsel asendushooldusel ehk pere- ja asenduskodudes
• Asendus- ja perekodusid on Eestis kokku 32
• Omavalitsusi on Eestis 79
• Eestis elab praegu 161 last ligikaudu 120 hooldusperes
• Lapse tulekuks on praegu valmis 20 hooldusperet
• Aktiivseid kriisihooldusperesid on Eestis praegu 3
• 1 kriisihoolduspere on hetkel valmis abivajavat last vastu võtma

Aita leida uusi (kriisi)hooldusperesid!

SKA otsib jätkuvalt kriisihooldusperesid, kes pakuksid ajutist hoolt lastele, kel pole oma kodus enam turvaline. Siinkohal üleskutse KOV-idele: aidake kaasa kriisihooldusperede leidmisele, jagage oma sotsiaalmeedia kanalites seda lugu: Eestis satub turvakodusse igal aastal ligi kolmsada last.

Samuti on SKA jätkuvalt otsimas juurde hooldusperesid ja palub KOV-idel jagada oma elanikega üleskutset kaaluda kasuvanemlust. Lisainfot ja inspireerivaid kogemuslugusid, mida jagada, leiabwww.hoolduspere.ee.