Lähitoimeseadmete hulka kuuluvad näiteks auto- ja väravapuldid, garaažiukse puldid, tööstuskraanade juhtpuldid, juhtmevaba nupuga uksekellad, juhtmevaba mõõteelemendiga termomeetrid ning juhtmevabad kodulahendused (aknakatted jne).

Iga kuues häireteade on seotud lähitoimeseadmete tööga, kuid iga sellise häire lahendamine on ressursimahukas, mistõttu võib juhtuda, et kannatab mõne elutähtsa teenuse tagamisega seotud häirele reageerimine.

Enamasti tekitavad probleeme nö mahajäetud seadmed. Näiteks on inimene toas oleva termomeetri ammu ära visanud, kuid väljas olev juhtmeta mõõteseade on ikka akna taga või aias puuoksa küljes. Kui selline seade kortermaja aknal häirivat signaali välja hakkab saatma, siis võibki tekkida probleeme maja ees parkivate autode lukustamise ja avamisega. Või segab rikkis seade naabruses olevate väravate ja garaažiuste tööd, autodest rääkimata,

selgitab TTJA sideosakonna sagedushalduse talituse juht Erko Kulu.

Probleeme on esinenud ka mõningates tanklates, kus reklaamtahvlid on seganud autopultide tööd – autojuhid ei saanud autouksi lukustada ja/või avada. Reklaamtahvlite infovahetus toimus samas sagedusalas, kus autopuldid. Kehtivate regulatsioonide järgi on kõik korrektne, kuid selliseid olukordi siiski esineb ja tihtipeale aitab reklaamtahvlite töösageduse muutmine.

„Lisaks markantne näide Tartust, kus ühe kaubanduskeskuse parklas oli veepumba automaatikasse sattunud vesi, mille tulemusena tsükliliselt saatma pidav seade hakkas andma pidevat signaali. Tulemuseks summutas pidev signaal auto pultide signaalid ja keegi ei saanud oma autot valve alla, ega avada juba valves olevat autot,“ lisas Kulu.

Häireallikaks võib osutuda ka seisma jäänud auto, mille aku tühjenedes hakkab auto valveseade häirivat signaali välja saatma ning ümbritsevas parklas on probleeme autode lukustamisel ja avamisel. Parklates ongi väga keeruline häireallikat leida kuna signaal peegeldub autode pealt ja ajab häiret otsiva meeskonna mõõteseadmed segadusse.

Soovitused eelnevalt kirjeldatud tõrgete ennetamiseks:

• Kontrolli juhtmevabade seadmete akusid ja patareisid regulaarselt (tuleta seda ka naabrile meelde);
• Kontrolli juhtmevabade seadmete korrasolekut (ega korpuses ole auke või pragusid, kõrgest temperatuurist tingitud deformatsioone vmt);
• Seadmete utiliseerimisel ära unusta nende väljas olevaid komponente (uksekella nupud, termomeetrite mõõteelemendid jne);
• Töökindlust vajavate lahenduste osas võiks võimalusel kaaluda juhtmega seadmete kasutamist.