„Tarbijavaidlused sõidukite ostu, remondi ja hoolduse osas on jätkuvalt sagedased ning kuuluvad pöördumiste arvu poolest esikümnesse. 2024. aastal laekus TTJA-le üle 300 sõidukitega seotud kaebuse, millest 113 puhul puudutasid probleemid just kasutatud autode puudusi. Tarbijavaidluste komisjonis käsitletud juhtumid keskendusid peamiselt lepingust taganemisele – sealhulgas varjatud puudustele, loomulikule kulumisele ja sõidukõlblikkusele. Samuti esitati nõudeid sõidukite parandamiseks, asendamiseks ja kahju hüvitamiseks,“ selgitas TTJA tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru.
Oluline on sõlmida kirjalik müügileping
TTJA tuletab meelde, et kasutatud sõiduki ostmisel tuleb kontrollida sõiduki tausta. Enne kasutatud auto ostmist tuleks kontrollida Eestis arvel olnud auto tausta, varasemat kasutus- ja hooldusajalugu ning omanikke. Samuti tuleb veenduda sõiduki korrasolekus. Auto ostueelsesse kontrolli tuleks kaasata spetsialist, kes oskab hinnata sõiduki tehnilist seisukorda. Sõiduki saab üle vaadata tehnoülevaatuse teenuse osutaja või vastava sõiduki volitatud hooldus- ja remondiettevõte.
Mõistlik on kauplejaga kokku leppida piisavalt põhjalik ja pikk proovisõit, et saaks sõita ka maantee kiirusel. Nii tulevad välja võimalikud probleemid: kas kõik käigud lähevad sisse, võimalik müra ja vibratsioon, kas auto kisub ühele poole, ujub teel, undab ja nii edasi.
Oluline on sõlmida kirjalik müügileping, kus on fikseeritud auto müüja, hind, sõiduki andmed, lisavarustus ja seisukord ning läbisõidunäit. Lisaks tuleb lepingusse kirja panna kõik ostja ja müüja vahel kokkulepitu, sealhulgas sõiduki tuvastatud puudused ja muud olulised tingimused.
Probleemide korral on tarbijal õigus juriidilisest isikust kauplejale esitada kahe aasta jooksul pretensioone ka kasutatud sõiduki ostmisel. Esimese aasta jooksul on kauplejal kohustus tõendada, et sõiduk vastas kokkulepitule.
„Kasutatud sõiduki ostmisel ei saa eeldada sama kvaliteeti ja vastupidavust nagu uuel autol, sest see oleks vastuolus loomuliku kulumise põhimõttega. Tarbija peab enne ostu hoolikalt hindama sõiduki seisukorda ega saa hiljem esitada pretensioone puuduste osas, mis olid selle vanuse ja kasutusajalooga arvestades mõistlikult ootuspärased. Küll aga on olulise puuduse – näiteks vea, mis välistab liikluses osalemise – korral tarbijal õigus lepingust taganeda ja raha tagasi saada,“ ütles Tammaru.
„Komisjoni otsuste analüüsimisel tuleb esile asjaolu, et paraku ei tee tarbijad piisavalt enne müügilepingu sõlmimist ostueelset kontrolli ning usaldavad müüja väiteid või lubadusi, mille tulemusena on hilisem vigade tõendamine raskendatud või üldse võimatu,“ sõnas Tammaru.
2024. aastal pöördus TTJA poole abi saamiseks ligi 20 000 tarbijat, kes soovisid enda õiguste kohta küsida või kellel esines vaidlusi kauplejaga. Tarbijavaidluste komisjonile esitati enam kui 3700 erinevat avaldust ning tarbijatele tagasivõidetud summa küündis 800 000 euroni.
TTJA julgustab tarbijaõiguseid puudutavate küsimuste korral alati ameti poole pöörduma. Konkreetse kaebuse korral kaupleja suhtes tuleks esmalt pöörduda kirjalikult kaebusega ja vastava nõudega kaupleja poole, kes on kohustatud vastama 15 päeva jooksul. Kui kaupleja ei vasta või tarbija ei nõustu saadud vastusega, siis saab esitada avalduse vaidluse lahendamiseks tarbijavaidluste komisjonile. Avaldusele tuleb lisada kõik asjassepuutuvad dokumendid ja avalduse esitamine on tasuta. Komisjoni töökeel on eesti keel. Avaldus lahendatakse üldjuhul kolme kuu jooksul.
Tarbijavaidluste komisjoni pädevuses on menetleda vaid neid vaidlusi, mille osapooleks olev kaupleja on registreeritud Eestis või kellel on Eestis filiaal. Piiriüleste vaidluste ehk mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuva kauplejaga seotud kaebusega saab tarbija siiski TTJA poole pöörduda: nimelt asub ameti koosseisus spetsiaalne piiriüleseid kaebusi lahendav üksus – Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskus.
