Pagasi kahjustumine, hilinemine või kadumine on peamised probleemid, millega lennureisijad kokku võivad puutuda. Kui aga reisikohvriga midagi juhtub, võib olla terve reis rikutud ning kahju ulatuda koguni tuhandetesse eurodesse.
Eesti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole pöördub aastas ligi 40 tarbijat, kellel ei ole iseseisvalt õnnestunud lennuvedajaga kaebust lahendada. Millised on tarbijate peamised pöördumised, millised reisija õigused pagasiprobleemide korral ning kuidas kaebust edukalt lahendada, selgitab TTJA Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse valdkonnajuht Heldin Malmet.
Tasub teada, et ükskõik millise pagasiga seotud probleemi korral tuleks esmalt olukorra fikseerimiseks viivitamatult pöörduda lennuvedaja või lennujaama pagasileti teeninduse poole ning koostada juhtunu kohta raport. Raporti koostamine annab reisijale vajadusel õiguse esitada lennuvedajale kaebus koos hüvitise nõudega ning võimaldab koheselt alustada kadunud kohvri otsinguid.
Pagas on lennureisil katki läinud
„Puhkusereisile minnes jõudis sihtkoha lennujaamas minuni kahjustatud kohver. Kuna seda ei olnud võimalik enam kasutada, ostsin kohapealt uue pagasi. Lennufirmale esitasin kahjunõude, kellel kulus vastamiseks 1 kuu ning nüüd nõuab ettevõtte minult kahjustatud kohvri ostutšekki, mida mul kahjuks enam olemas ei ole. Kuidas käituda, et minu mure lahenduse leiaks?“ kirjutab oma kaebuses murelik tarbija.
Kui lennuvedaja valduses on reisija pagas saanud kahjustada, näiteks on pagasi lukk või sang katki või kohver on muul viisil kahjustunud, tuleb enne kohvri parandamist või uue soetamist esitada kaebus koos kahjunõudega lennuvedajale. Oluline on teada, et kaebuse esitamisega ei tohi viivitada, sest kohvri kahjustustest peab lennuvedajat teavitama 7 päeva jooksul. Reeglina hüvitab lennuvedaja pagasi parandamise kulu makset tõendava dokumendi ehk tšeki alusel. Kui pagasit ei ole võimalik parandada, on reisijal õigus nõuda summa hüvitamist, mis kuluks uue samaväärse pagasi ostmiseks.
Pagasi hilinemine
Õigeaegselt mittesaabuv pagas tekitab olukorra, kus reisija ei saa kasutada kohvris olevaid asju. Kui lennujaama pagasiletis õnnestub pagasi asukoht tuvastada, näiteks on see jäänud lähtekoha või ümberistumise lennujaama ning saabub järgmise lennuga, tuleb lihtsalt varuda veidi kannatust ning puudub vajadus kohvrisse jäänud esemete asendamiseks. Kui aga pagasi asukohta ei ole võimalik koheselt kindlaks teha, tasub lennujaamas küsida teavet selle kohta, millised on lennufirma reeglid antud olukorras toimimiseks. Näiteks võib lennuvedaja pakkuda reisijale teatud rahasummas vautšerit, mille eest saab soetada esmatarbekaupu.
Kui pagasi hilinemine kestab niivõrd kaua, et reisijal on vaja osta rõivaid, jalatseid või muud hädavajalikku, võib reisija seda teha. Näiteks kirjeldab EL tarbija nõustamiskeskuse poole pöördunud inimene olukorda järgmiselt:
„Minu pagas ei jõudnud kunagi lennuki pardale, millega töökohtumisele läksin. Pidin sel õhtul ostma esmatarbekaubad ja professionaalsed riided kliendikohtumiseks. Sooviksin saada lennufirmalt lennuki hilinemise eest hüvitist.“
Oluline on alles hoida kõik ostutšekid, et tehtud kulutusi tõendada. Kindlasti tuleks käituda mõistlikult ja soetada vaid neid esemeid, mis on tõesti hädavajalikud. Kui suuri kulutusi tasub sellises olukorras teha, paneb paika eelkõige Montreali konventsioon, mis on rahvusvaheline õigusakt ja kehtib ligikaudu sajas maailma riigis. Nimelt on konventsiooniga sätestatud lennuvedaja vastutuse ülempiir 1288 SDRi, mis on rahvusvaheline valuutafondi arveldusühik ja vastab ligikaudu 1600 eurole. See summa kehtib ühe reisija kohta. Kui pagas hilineb tagasilennul koju, tuleb arvestada sellega, et enamik lennufirmasid ei maksa hüvitist riietele ja hügieenitarvetele tehtud kulutuste osas.
Pagas jääbki kadunuks
Võib juhtuda, et lennufirmal ei õnnestugi reisija pagasit üles leida. „Sõitsin Tallinnast Berliini, pagasitasu eest ostsin ka lisakohvri. Kahjuks jäi lennufirma ilma kohvrist, mille eest tasu maksin. Nendega ühendust võttes kinnitati mulle, et toimetavad kohvri mulle kohale, kuid seda ei suudetud teha. Nõuan oma kahju hüvitamist,“ kirjeldab tarbija, kelle pagas lennureisil kahetsusväärselt kaduma on läinud.
Lennunduses loetakse pagas kadunuks, kui see ei saabu 21 päeva jooksul. Sellises olukorras on reisijal õigus nõuda pagasis olnud asjade hüvitamist. Ka siinkohal tuleb arvestada sellega, et hüvitamisele kuuluv summa ühe reisija kohta ei saa olla suurem kui eelnimetatud 1288 SDRi ehk ligikaudu 1600 eurot. Paljudel reisijatel võib pagasis olnud esemete väärtus antud summat ületada, kuid tavalise registreeritud pagasi puhul ei saa lennuvedajalt oodata suuremas summas kahjude hüvitamist. Suurema väärtusega pagasi korral tasub täiendavaid hüvitamise võimalusi küsida reisikindlustuse olemasolu korral kindlustusfirmalt.
Lennufirmade veotingimused sisaldavad sageli nõuet, et pagasi kadumisega tekkinud kahju tuleb reisijal ka tõendada ehk teisisõnu esitada lennuvedajale pagasis olnud asjade väärtuse tõendamiseks ostutšekid. Tekkinud kahju suurust peaks saama tõendada ka muul viisil, näiteks pangaväljavõtte abil, kus kaardimaksete korral kajastuvad esemete ostusummad. Tasub silmas pidada, et lennuvedaja ei võta vastutust teatud esemete kahjustumise või kaotsimineku eest. Seega ei tasu ära antavasse kohvrisse panna näiteks kergesti purunevaid esemeid nagu klaaspudelid, nõud, päikeseprillid või hinnalisi esemed nagu raha, võtmeid, ehteid, medikamente, kunstiteoseid, dokumente, aga ka mitte sülearvuteid või fotoaparaate.
Probleemide korral aitab ELi tarbija nõustamiskeskus
Kui lennufirma ei vasta, keeldub kaebust lahendamast või kui reisija ei ole pakutud lahendusega nõus, on võimalik pöörduda Eesti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole. Selleks leiab sobiva vormi kodulehelt ecc.ee.
