Jõuluvalgustust kasutab iga-aastaselt pea kaks kolmandikku Eesti elanikest.

“Jõulud on paratamatult aktiivne tarbimise hooaeg, kuid võiksime kingitusi tehes ja kodus pühade meeleolu luues meeles pidada, et elukeskkond ei peaks selle arvelt kannatama,” ütles SEB jätkusuutliku panganduse juht Evelin Allas.

Ka väikesed jätkusuutlikkuse suunas tehtud ümberkorraldused pühadeks ettevalmistumisel võivad suures pildis kaasa tuua märkimisväärse positiivse mõju keskkonnale.

SEB korraldautd uuringu andmetel plaanib tänavu jõuludeks kunstkuuse ehtida 36 protsenti Eesti inimestest. 15 protsenti plaanib osta elusa jõulupuu ning ligi veerand ehk 24 protsenti toob metsast ise jõulukuuse. Kaheksa protsenti vastajatest  kaunistab looduses kasvava puu.

Sageli peetakse kunstkuuske jõulupuuna keskkonnasõbralikumaks valikuks, kuid tegelikult on päris kuuse kasutamine keskkonna vaatest parem käitumine.

Tehiskuusel on kliimamuutusele peaaegu kolm korda halvem mõju kui looduslikul kuusel. Eelkõige avaldub see tootmisfaasis, mille käigus satub loodusesse palju ohtlikke heitgaase,

selgitas Allas. 

Ta lisas, et kuigi võib tunduda, et kunstkuusk on loodusesõbralikum, sest seda saab kasutada mitu korda, on päris puu kokkuvõttes keskkonnale siiski parem valik. “Uuringutes on välja arvutatud, et plastkuusk võiks olla põhjendatud ost vaid juhul, kui tarbija kasutaks seda vähemalt 20 aastat, kuid paraku on selgunud, et seda kasutatakse keskmiselt kõigest kuus aastat,” tõi välja Allas.

Allas selgitas, et kõige keskkonnasõbralikum variant on kuuse ostmise asemel dekoreerida kodu juures looduslikult kasvavaid puid. “Eestis saab tänu RMK-le soetada selliseid looduslikke kuuski, mis tuleks nagunii maha võtta, sest need kasvavad ebasobivas kohas, näiteks elektriliinide all või kraavipervel,” tõi ta välja veel ühe alternatiivi võimalikult väikese jalajäljega koju pühademeeleolu loomiseks.

Novembris läbi viidud uuringust selgus, et 63 protsenti eestimaalastest on jõuluperioodiks koju soetanud hulga valguskaunistusi ning kasutab neid samas mahus iga-aastaselt. Senisest vähem plaanib valguskaunistusi kasutada 10 protsenti inimestest, kuid varasemast mõnevõrra rohkem plaanib kodu jõuluvalgustusega kaunistada kuus protsenti eestimaalastest.

SEB jätkusuutlikku panganduse juht rääkis, et kuigi palju on räägitud sellest, et LED-valgustus on energiasäästlikum, siis tahaplaanile on jäänud, et igasugune kunstliku valguse lisamine tavapärasesse looduskeskkonda tekitab omajagu valgusreostust. „LED-tuled on igal juhul parem valik kui hõõglampide kasutamine, kuid siiski tasub mõelda, kas tuledega kaunistada terve maja välifassaad või piisab ka mõnusast hubasest kaunistusest, mis õue pimedal ajal pisut maagilist valgust lisab,“ soovitas Allas.

Ta tõi välja, et kõik välitingimustes olevad kunstvalgustid soodustavad valgusaastet, mis ühelt poolt võivad häirida meie naabreid, teiselt poolt avaldab see mõju ka elusloodusele meie ümber – näiteks loomadele ja lindudele. 

Allas väljendas heameelt selle üle, et keskkonnateadlikus on Eestis järjest olulisem ning eelnevalt välja toodud vaidlused ja arutelud ka erinevate pühadeaegsete lahenduste jätkusuutlikkuse üle, on selle ehedaks näiteks. „Oluline on, et sel teemal räägitaks. See aitab kaasa jätkusuutlikemate valikute ja teadlike otsuste tegemisele. Muutused algavadki väikestest sammudest,“ rõhutas Allas.

SEB tarbijate ostukäitumise uuring toimus 2023. aasta oktoobris ja novembris ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis, 1004 Lätis ja 1000 Leedus elavat inimest vanuses 18-74 aastat.